Rubriik: Anekdoodid (2)

Otsustasin hakata kaalust alla võtma.

Seepärast ma ei tellinudki pitsat ja Coca-Colat koju, vaid läksin ja käisin neil ise järgi.

“Holmes, miks te kunagi ei abiellu?”

“Sest see toob endaga kaasa hulga probleeme. Näiteks istute mõnusalt kamina ees, loete lehte, tõmbate piipu, ja järsku kuulete ukse taga naise häält. Samal ajal haugub koer tagaukse juures. Kelle te lasete enne sisse?”

“Vist selle, kes kõvemini kisab…?”

“Koera, Watson! Sest tema jääb pärast sisselaskmist vait!”

Leidsin täna uue poe – Islamistlikud raamatud ja suveniirid.

Uudishimust läksin asja uurima.

Kohe, kui sisenesin, liginesid mulle kaks pikkades kleitides habemega meest ja küsisid, mida ma otsin.

Õpetaja: “Nüüd üks loogikaülesanne: Taevas lendab üks sinine krokodill 80 km/h ja üks roheline krokodill 70 km/h. Kui vana olen mina?”

Juku: “Te olete 24 aastane.”

Õpetaja: Mis asja… olen küll 24, kuidas sa tead?”

Juku: “No, põhimõtteliselt on nii, et kui ma tõmban väikest õde juustest või teen muud rumalust, siis isa ütleb mulle: “Sa oled pool- lollakas!” Aga mina olen 12 aastane. Järelikult peaks täislollakas olema 24 aastane.”

Mida kinkida Lätile 100. aastapäeva puhul?

No kuna neil mitte ühtegi saart ei ole, siis kingiks “Savisaare”!

Kortermaja ees istuvad mehed ja mängivad kaarte.

Trepikoja uksele läheneb daam, haarab lingist ja tõmbab.

Uks ei avane.

Mehed: “Tõmmake kõvemini!”

Pruut tahtis rääkida meie tulevikust.

Seletasin siis ligi tund aega teleportatsioonist, laseritest, jõuväljadest, kosmoselendudest.

Hiljem selgus, et ma ei saanud küsimusest aru.

Kujutage ette aega 40 aasta pärast. Lapselaps istub vanaema süles, vaatab kortsus liblika tätoveeringut tissil ja palub:

“Vanaema, laula mõnda oma noorusaja laulu.”

“Olgu… Op, op, op, op… Oppa Gangnam Style.”

Naine peedistab meest.

“Näe, naabrinaine räägib, et tema mees suudab teda öö jooksul 6 korda rahuldada aga sina, vana könn, vaevalt korra. Ma olen väga õnnetu.”

Mees helistab naabrile ja uurib, kuidas siis ikkagi lood on.

“Ähh, tee oma naisele selgeks, et minu eite ei tasu uskuda. Ta loeb edasi-tagasi liigutusi.”

Karupoeg Puhh ei tahtnud midagi kuulda abiellumisest.

Kuid mõte mesinädalatest ei andnud talle kuidagi rahu…