Rubriik: Anekdoodid (2)

“Mul on väga raske töökoht. Ma ei tea kunagi, mida homne päev endaga kaasa toob.”

“Kes sa siis oma elukutselt oled?”

“Meteoroloog.”

Kui tööd ei ole, siis võid saada sellise ristiga pudeli ja ringi käia ja raha kerjata. 6-aastane

Blondiin läheb ujuma. Kui vesi on juba põlvist saadik, röögatab blond ehmatusega:
“Appi! Vesi on üle mõistuse külm!!”

Mees läheb advokaadibüroosse hindu küsima:

“3 küsimust on 300 eurot.”

“Kas niiii kallis?”

“Jaa,” vastas advokaat. “ja nüüd teie kolmas küsimus?”

Väike Kalle leidis skungi ja võttis koju kaasa.

“Mis sa skungiga teha tahad?” küsis ema.

“Panen voodi alla,” vastas Kalle.

Kolm vanadaami vestlevad.

“Teate, ma olen hakanud kohutavalt unustama,” kurdab üks. “Täna hommikul seisin ma trepil ning ei mäletanud kas ma olin parajasti üles või alla minemas!”

“Ja sa arvad, et see on halb mälu?” imestab teine daam.

Kõige suurem sõber
Tegelased: Leopold, Postikana, Onu Raivo, Äpu.

Mida me mäletame:
Lõbus seltskond elas koos suures toas ja tegeles mängimise, leopoldvõimlemise, laste kirjade lugemise, joonistamise ja maksikoer Fiki multikate vaatamisega. Hiljem liitusid veel Leopoldi vanaema ja kukepoeg Amadeus (kes oli päris sarnane kadunud Gunnar Grapsiga). Uksed ja hing olid sõprade jaoks alati valla.

Tðuktðid kutsuvad oma uued naabrid külla.
Naabrid tulevadki napsi ja põdralihaga, kuid tðuktðid lubavad neid hoopis oma hõrgutava rahvusroaga kostitada. Miskipärast jätavad külalised aga varsti hüvasti.
Peremees peab peenikest naeru ja ütleb naisele:
“Võta autorehv ahjust välja, kallis, ja pane põdraliha asemele!”

Üks sõber teisele:

“Jätsin oma naise maha – ta nõuab minult voodis võimatut!”

“Ja mis see on!?”

“Et ma ei norskaks.”

Tuleb blondiin arsti juurde, vasakust nimetissõrmest tükk ära. Arst imestab:

“Kuidas see juhtus?”

“Tahtsin enesetappu teha…”

“Enesetappu? Sõrme tulistades?”