Rubriik: Anekdoodid (2)

Klient pangas.

“Kas hullumaja kliendile ka laenu annate?”

“Ikka anname, aga ainult hullumeelse protsendiga!”

Naine mehele: “Naaber suudleb igal hommikul oma naist, enne kui ta tööle läheb. Miks sina nii ei tee??”

Mees: “Ma ei tunne naabri naist nii hästi!”

Said kokku kaks programmeerijat.

“Kust sa omale nii ägeda jalgratta oled saanud?”, küsis üks.

“Selline lugu juhtus,” rääkis teine, “et eile jalutasin pargis ja mõlgutasin mõtteid, kui korraga peatus minu juures jalgratas, mille sadulas istus üks väga ilus naine. Ta pani ratta kõrvale, kiskus omal kõik riided seljast ja siis ütles mulle: “Võta, mida sa soovid!””

“Hea valik,” nentis esimene, “riided oleksid kindlasti sulle väiksed olnud.”

Ema sõidab ootamatult külla oma tudengist pojale Jaanile, kes elab üürikorteris, ja leiab sealt eest kena neiu.

Pärast õhtusööki teatab poeg emale:

“Ma tean, ema, mida sa mõtled, aga minu ja Mari vahel pole midagi! Me oleme kõigest korterikaaslased, sest kahe peale tulevad kulud väiksemad.”

Politseinik pahandab: “Juku, kas sul häbi ei ole! Miks sa varastasid surnuaia ees seisnud jalgratta?”

Juku: “Aga ma arvasin, et selle omanik on ammu surnud!”

Keegi daam haigutab ballisaalis suure suuga.

“Mis, kas tahate mu ära süüa?” hüüab tema kõrval istuv dþentelman.

“Ma ei söö sealiha!” vastab daam põlastavalt.

“Õigus küll,” märgib dþentelman rahulikult, “lehmad on ju taimetoitlased…”

Naine: “Kas need teksad teevad mu tagumiku paksuks?”

Mees: “Sa nii kui nii vihastad, kui ma tõtt ütlen.”

Naine: “Ole nüüd. Muidugi ei vihasta.”

Mees naisele:

“Miskipärast käid sa viimasel ajal sageli juuksuris.”

“Aga mida siis teha? Uues töökohas öeldakse pidevalt, et mul pole peaga kõik korras…”

Külavanem toob vallavanemale pirne. See ütleb:

“Asjata nägid vaeva, sa oleksid võinud need oma lastele anda.”

“Sööge, sööge härra vallavanem, ma ütlen lastele, et siga sõi ära!”

Ühes koolis antakse klassikirjandi teemaks “Kui ma oleksin suurfirma direktor”.

Kõik õpilased hakkavad usinalt tööle, ainult üks poiss paneb käed risti rinnale ja jääb tegevusetult istuma.

“Miks sa ei kirjuta?” küsib õpetaja.

“Ootan sekretäri,” vastab poiss.