Rubriik: Anekdoodid (2)

Kui oled surnud, siis graveeritakse või kremeeritakse. Kui valid viimase, siis see tähendab, et sust tehakse kreemi. Aga see ei ole vaniljemaitsega, vaid tavaline hall kreem.

Uusrikas astub Ðveitsi panka ja palub laenuks 100 dollarit.

“Meie ei anna niisama laenu,” vastab pangaametnik. “Me vajame tagatist.”

“Palun. Siin akna all seisab mu Mercedes, ma jätan selle siia tagatiseks.”

Armastus on siis, kui näed kedagi, aga tunned seda kõhus.

Uusrikas lootusetule võlgnikule:

“Makske kasvõi osa mu võlast tagasi!”

“Ei saa,” vastab see, “ma olen kõigile võlgu.”

Kes on kahe blondiini vahel seisev brünett?
-Tõlk

Kontserdil. Nördinud mees pöördub oma kõrval istuja poole:

“Küll on sel lauljannal alles vastik hääl! Kuidas sihukesi üldse lavale lastakse! Ega te juhuslikult ei tea, kes see moor on?”

“Oi, oi, kes sinust küll saab kui sa suureks kasvad?!” ütles õpetaja kui oli kuulnud Juku vabandust tunnist puudumisest.

“Rahvasaadik!”

nuusuti – nina
iluheli – muusika
nusistama – nutune olek
ämmatütar – abikaasa

Luukere jalutas linnas ja nägi surnuautot.
– “Takso!” – hüüdis luukere.

Jumalakartlik mees on hädas papagoiga, kes pidevalt ropendab ja kuradit vannub. Kusjuures seda teeb ta ainult valges, kui öö tuleb ja pimedaks läheb, on papagoi vait.
Mees näeb ühel hommikul aknast, et kirikuõpetaja tuleb külla. No mis nüüd saab, kirikuõpetaja ei tohi küll kuulda, kuidas mu papagoi ropendab. Viskab papagoipuurile teki peale, et lind pimedas vakka oleks. Kirikuõpetaja tuleb tuppa, papagoi kraaksatab puuris:
“Küll, kurat, see oli lühike päev!”