Rubriik: Anekdoodid (2)

“Lahutasite oma mehest juba kümme aastat tagasi, aga nüüd on teil selle mehega juba seitse last?”

“Aga, mis ma teha saan, kui ta käis nii tihti vabandust palumas…?”

Taavi Rõivas külastas vaimuhaiglat.

Kui ta lahkuma hakkas, seisid kõik hullud rivis koridoris ja igaüks kummardus, kui peaminister temast möödus ja ütles: “Head päeva, härra peaminister, ja suur tänu hea valitsuse eest!”

Viimane mees reas ütles siiski vaid: “Head päeva!”

Ülemus otsib objekti mehi taga, kedagi pole. Lõpuks helistab, et:

“Kus olete kõik, ma olen igalt poolt otsinud aga ei leia?!”

Selle peale vastab töömees: “Häid töömehi ongi raske leida!”

Patsient psühhiaatrile:

“Doktor, ma olen jõudnud järeldusele, et olen Napoleon, aga ei suuda otsustada, milline.”

“Aa, te mõtlete, et kas Napoleon I Bonaparte, Napoleon II või Napoleon III?”

“Ei, ma mõtlen, et kas Napoleoni konjak või napoleoni kook!”

“Tütarlaps, tule minuga, läheme joome veini…”

“Mul on juba poiss.”

“Sul on poiss aga mul on maja, auto, palju pappi… ja miks sa nutma hakkasid!?”

“Ma läksin just praegu oma poisist lahku.”

Läinud kolm eestlast hommikul metsatööle. Metsas saage ja kirveid ajalehe vahelt lahti pakkides öelnud esimene:

“Naabril käis hunt eile lambakarjas…!”

Siis tehti vaikides tööd lõunani. Lõunaajal pekiga maaleiba süües küsinud teine:

Restoranis:

“Noormees, kas teil ei leiduks ühte sigaretti kaunile daamile?”

“Aga miks ta ise küsima ei tulnud?”

“Emme, miks issil nii vähe juukseid peas on?” küsib väike poeg emalt.

“Issi on tark – sellepärast!” vastab ema.

“Aga miks sul neid nii palju siis on…?”

“Suu kinni ja hakka sööma kohe!”

Kolm meest lähevad töövõimetuspensionit taotlema.

Esimene astub kabinetti.

“Mis teil viga on?” küsib ametnik.

“Krooniline malaaria koos palavikuga!” vastab mees.