Category: Mõtteterad

Igal raamatul, igal köitel, mida sa näed, on hing. Kirjutaja hing ja nende hing, kes seda lugesid ja koos sellega elasid ja unistasid. Iga kord, kui raamat uutesse kätesse läheb, iga kord, kui kellegi pilk üle ta lehekülgede libiseb, kasvab tema vaim suuremaks ja tugevamaks.

Siravast unistusest külma päevavalgusesse sattumine on alati raske, kibe on kaotada vaid sekundiga meresõit või saar ja loss, mis praktiliselt juba sulle kuulusid.

Rasked ajad panevad meid mõistma.

Armunute jaoks tähendab “kõik” sedasama, mis “mitte midagi”.

Hing, mis armastab ja kannatab, on jõudnud ülevaimasse seisundisse.

Kõiki inimesi maailmas programmeeris nende sünnikoht, kammitsesid nende uskumused, kuid tuleb vähemalt püüda omaenda mõistust kasvatada.

Kui sulle esitatakse küsimus, mis sulle ei meeldi või millele sa ei oska vastata, siis vasta lihtsalt mingile muule küsimusele ja kuulajaskonnal on sellest ükskõik.

Ühiskond, mis kardab teadmist, on ühiskond, mis kardab iseennast.

Edu tuleb tavaliselt nende juurde, kellel on liiga kiire, et seda otsida.

Siis on armastus, kui ta helistab vaid selleks, et öelda: “Ma armastan sind!”