Tagamõisa on suuruselt teine poolsaar Loode-Saaremaal. Rahva mälestustes on selle poolsaarega seotud üks kurb legend ühest õnnetult lõppenud pulmapeost.
Loe edasiRubriik: Avasta Eestimaad
Valaste koobas
1918. aastal kirjutas Mihkel Kampmann, 1936-ndast aastast Kampmaa (1867-1943), mõni verst Ontikast ida poole asuvast ruumikast koopast paekaldas.
Loe edasiSamuli tamm meenutab inimpead
Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineemes kasvab kolm võimsat Samuli (Sammuli) tamme. Suurim õõnsa tüvega tamm meenutab avatud suuga inimpead.
Loe edasiPahkla Siniallikas ja Eestimaa kivide kuningas
Pahkla külas Tõdva jõe kaldal on 3 ohvriallikat: Kurrika allikas, Silmaallikas ja Siniallikas, mida veel 1930-ndal aastal on peetud terviseallikaks. Vesi aitavat ravida paiseid ja vistrikke.
Loe edasiVana Tooma müüt
Rahvapärimuse kohaselt elanud Kalarannas vaene lesk kalurinaine, kelle ainsaks rõõmuks olnud tema poeg Toomas. Tol ajal tegelenud kõik mehed ja poisid vibulaskmisega ja ka Toomasel olnud see meelistegevus.
Loe edasiKernu kadakas ja Laiuse pärn olevat Karl XII istutatud
Vähemalt kahte põlispuud Eestimaal seostatakse Rootsi kuninga Karl XII siinviibimisega. Üks neist on tähelepanuväärne Kernu keerukadakas e Rootsi kuninga kepp, mis asub Kernu külas Tallinn-Pärnu maantee ääres, teine Laiuse pärn kiriku lähedal pargis.
Loe edasiOtepää linnus
Otepää linnus oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus.
Loe edasiTädu kuusk Viimsi poolsaarel
Viimsi vallas Randvere tee ääres asuv Tädu kuusk kinnitab seda, et looduses pole miski võimatu. Tädu kuusk kasvas hiiglasliku kivi otsas (1, 6 meetri kõrgusel 12 meetrise läbimõõduga kivirahnul), juured ulatusid siiski mulda.
Loe edasiUuetoa tüükaline saunakask
Üheks omapärasemaks arukaseks on Jõgevamaal Mustvee vallas Raadna külas Uuetoa talu õuel kasvav Uuetoa saunakask.
Loe edasiPadaoru mänd
Üks Eesti põlismändidest on Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd), mille kõrgus on umbes 12 meetrit.
Loe edasi