Inimese hääl on unikaalne ja temale ainuomane. Teise inimese häält pannakse tähele siis, kui see tema olemusele ei vasta. Nt on suurel mehel suhteliselt hele hääl või väikesel õrnal naisel madal ja mehelik hääl. Kui hääle omanik ei suuda panna oma häält piisaval määral helisema, siis ei saavuta ta ka kuulajatega kooskõla.
Read More
Igal inimesel on isikliku energia kulutamise ja ammendumise muster, mille mõistmisel on võimalik energiat paremini säästa ja kasutada. Energia kulutamine ja selle ammendumine oleneb harjumustest ja elustiilist. Väsimus võib olla vaimne, emotsionaalne, füüsiline või keskkondlik, ignoreerida ei tohiks ühtki neist.
Read More
Pole vaja teiste ellu liiga aktiivselt sekkuda näilise püüdega seda paremaks muuta. Isegi vanemad peaks laskma oma täiskasvanud lastel ise oma elu elada. Keegi ei saa kellegi teise eest õigeid otsuseid langetada.
Read More
Kui anda pliiats kätte väikesele lapsele, hakkab ta sirgeldama. Väikeste laste kritseldustel on kolm põhitüüpi. Rõõmsameelne ja healoomuline laps sirgeldab avarate ja ümarate joontega, rohked kaared on tema sirgeldustele iseloomulikud. Toimekas, elav ja rahutu laps sirgeldab lõngakera sarnaseid kujundeid. Pahur, jonnakas ja agressiivsusele kalduv laps sirgeldab nurgelisi ja otsekui murtud jooni.
Read More
10 nippi, kuidas luua head esmamuljet: esmane mulje, riietus ja välimus, kehakeel jne.
Read More
Laps vajab armastust, toitmist, tuge, mitte pidevat abistamist ja õpetamist. Pidev appitõttamine tekitab vaid õpitud abitust. Lapse loomulik areng saab nii vaid pärsitud. Lapse loomulikule arengule pidevalt vahele segades võivad vanemad tema tegelikud eeldused ja võimalused hoopis kaotsi lasta.
Read More
Kadedus on üldinimlik, see pole ilmselgelt mitte ainult eestlastele omane. Kadedus võib pöörduda kergelt kadetseja enda vastu mitmekordselt tagasi.
Read More
Kaasaegne suhtlemine on hoopis midagi muud kui paarkümmend aastat tagasi. Info hulk ja kättesaadavus pole kunagi olnud nii suur, mistõttu on põhjuseid ärevuseks tohutult palju, mis mõjub psüühilisele tervisele väga halvasti.
Read More
Inimese närvisüsteem määrab ära inimese sotsiaalse suundumuse ja ühtlasi ka tema põhilise eluhoiaku. See määrab ära ka inimese toimetuleku sotsiaalses elus.
Read More
Pidev ja krooniline ebaedu saadab inimest enamasti madala enesehinnangu tõttu. Kui inimene ise ei usu, et ta võiks olla edukas ja et tal võiks hästi minna, siis ei saagi see juhtuda.
Read More
This will close in 0 seconds
