Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Loe edasi
Kõik igatsevad head välja näha, aga ideaalseid figuure pole just palju. Riietusega annab palju ära teha nii naiste kui meeste puhul.
Loe edasi
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Loe edasi
Kui rõivaste värv vastab inimese maitsele, siis tunneb ta ennast selles mugavalt. Sellele, kuidas inimesed teistele mõjuvad, aitab kaasa õige värvi valimine.
Loe edasi
Kuidas inimese sisemine kell käib? Kell 6.00 hommikul heliseb sisemine äratuskell, lõokesed on eriti tulvil energiat. 18.00 on kehatemperatuur päeva kõrgeim, alkohol töödeldakse ära kõige kiiremini.
Loe edasi
Igaühel on omad eelistused ja lemmikjook annab vihjeid ka inimese enda kohta.
Loe edasi
Lääne inimeste pideva stressi tulemuseks on varajane läbipõlemine ja psühhosomaatiliste haiguste levik. Idamaine meditsiin seostab seda liigse yangi ehk liigse kuumuse kuhjumisega keha ülaossa.
Loe edasi
Loomaravi oli tuntud juba antiikajal. Nt palestiinlased ja juudid ravisid nahahaigusi lindude abiga. Vanad egiptlased ja roomlased pidasid koduloomi just bronhiidi, tuberkuloosi, südame- ja neeruhaiguste raviks. Tänapäeval on teaduslikud uuringud seda võimet tõestanud. Kinkides inimesele positiivseid emotsioone, sunnivad loomad inimest lõdvestuma ja inimene unustab oma mured ning haigused.
Loe edasi
Pidev muserdav hirmutunne on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks juba lapseeas. Mõned teadlased arvavad, et juba sünnieelne aeg ja sündimise käigus saadud psühhotrauma külvab lapse hinge hirmuseemned. Igasugune teadmatus põhjustab suuremal või väiksemal hulgal hirmu (ka täiskasvanutes).
Loe edasi
Inimese aju on arenenud nii, et see keskenduks rohkem negatiivsetele tulemustele, kujutaks ette halvimat. See toimub inimese enda kaitseks, et inimene hindaks ohtusid võimalikult kõrgelt, kuid võimalusi ja ressursse ebapiisavalt.
Loe edasi
This will close in 0 seconds
