Pähklid on toitvad ja tervislikud ega sisalda kolesterooli. Pisike peotäis päeva kohta ei tee kedagi ka paksuks. 100 grammi pähkleid annab umbes sama palju kaloreid kui 100 grammi šokolaadi. Peale sarapuupähklite on veel India pähklid, Kreeka pähklid, muskaatpähklid, parapähklid, kookospähklid, mandlid, pistaatsia pähklid, seedermänni seemned jpt.
Loe edasi
Olmemüra, liiklusmüra, tümpsmuusika, tööstusmüra, elektrooniline müra jne häirib inimest pidevalt. On ekslik arvata, et müra kahjustab ainult kuulmist, see kahjustab ka närvisüsteemi ja füsioloogilisi protsesse. On täiesti ilmselge, miks inimesed tänapäeval nii närvilised ja endaga puntras on. Üks oluline faktor on pidev ümbritsev müra, mille eest pole võimalik põgeneda.
Loe edasi
Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates?
Loe edasi
Sööge päevas kolm suuremat einet soovitavalt kindlatel kellaaegadel. Nii ei teki piinavat magusaisu. Magusat võib süüa põhitoidukorra järel, kui kõht on juba täis.
Loe edasi
Liigse väsimise vastu aitavad korrapärane puhkamine, mõistlik eluviis ja tervislik toitumine. Iga elusorganismi elutegevus koosneb kahest osast: tööst ja puhkusest. Inimene töötab, väsib ja puhkab, siis jälle töötab ja nii kogu elu, see on pidev protsess.
Loe edasi
Pole ilmselt üllatus, et pidev stress mõjutab ka välimust. Liigpinge mõjutab igaüht erinevalt, aga kõige sagedamini mõjutab naha olukorda. Kes kannatab pideva stressi all, selle näost ja kehast on seda näha.
Loe edasi
Sageli, kui kehas kuskil valu tuntakse, ei ole põhjus kehas endas, vaid hoopis inimese psüühikas. Mõnikord käib inimene mitmete arstide juures ega leia kuskilt abi.
Loe edasi
Enamasti ilmuvad kortsud aastatega ja näitavad inimese emotsioone ning läbielamisi. Kortsud näitavad väga ilmekalt inimese iseloomu ja varjatud omadusi, isegi kui osatakse oma siseelu välise olekuga varjata.
Loe edasi
Soojaravi sobib liigese-, lihase- ja lülisambahaiguste, perifeerse närvisüsteemi krooniliste haiguste ja traumade (näiteks luumurdude) jääknähtude puhul.
Loe edasi
Uuringute põhjal võiks inimese süda vastu pidada isegi 200 aastat ja looduse poolt võiks elada inimene tublisti üle saja aasta.
Loe edasi
This will close in 0 seconds
