Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on “akud” täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla.

Kevadväsimus saab ilmselt alguse sellest, et talvel on vähe valgust ja napib vitamiinirikast ning värsket toitu. Idamaades usutakse, et eluenergiat (praanat) saab ammutada nii hingamise kui toitumise teel. Eluenergia poolest rikkad toidud on värsked toiduained ja värskelt valmistatud toidud, mida peaks tarbima hiljemalt 6 tunni jooksul. Pärast seda toidus vitamiinid küll säilivad osaliselt, aga eluenergiat selles enam pole.

Ka konserveeritud ja külmutatud toitudes on vitamiinid alles, aga puudub eluenergia. On vaja süüa võimalikult palju värskeid taimi, marju, puuvilju just hooajal. Kuna talvel on meie toidulaud eluenergiavaene, siis peab energiat saama teisel viisil. Teadlike hingamisvõtetega on võimalik eluenergiat oma kehasse juurde tekitada. Energiataset aitavad tõsta idandatud toiduained, aga idandama peaks neid ise ja oma kodus. Selline toit on inimkehale kui “raketikütus”. Väidetakse, et põhjamaade inimene vajab vitamiinide lisaannust kõikidel kalendrikuudel, mille nimetuses on R (jaanuar, veebruar, märts, aprill, september, oktoober, november, detsember).

Väsimuse ilmingud algavad juba septembris ja mööduvad alles aprilli lõpus. Lisaks soovitatakse idamaades hoida keha rakutasandil puhtana. Rakud toodavad oma elutegevuses jääkaineid ning neerud ja maks peavad suutma need kahjutuks teha ning kehast välja viia. Vale toitumise ja vähese liikumise tagajärjel hakkavad jääkained kehas kuhjuma, kogunevad käärsoole seinale ja tekitavad haigusi. Nii tekib kurnatusseisund, sest keha ei suuda jääkidest vabaneda. Keha ei tohiks liigselt toiduga koormata.

Oma keelt, kurku ja nina võiks nii õhtul kui hommikul puhastada, ka sinna kogunevad jääkained. Hommikul võiks pärast ärkamist juua klaasi puhast vett ja hambaid võiks pesta enne hommikusööki. Kui süüakse liiga palju, jääb osa toitu seedimata ja hakkab roiskuma, mis lõppkokkuvõttes kurnab keha ja tekitab väsimustunde.

Värske õhu puudumine tekitab samuti väsimust ja pärsib mõtlemist. Kui inimene ei viitsi oma
kehaga tegelda, siis võib ta aastaringselt rääkida kas sügisdepressioonist, jõulumasendusest, kevadväsimusest või suvisest loidusest. Isegi külma ja tuulise ilmaga peaks väljas käima või vähemalt ruume tuulutama. See on väga tähtis, sest hapnikupuuduse all hakkab kannatama eelkõige kesknärvisüsteem.

8 tundi arvuti ees, õhtu teleri ees ja peamine terviserisk ongi olemas. Inimene on hommikul tõustes väsinum kui õhtul magama heites.

Ka vitamiinidest jääb väheks, kui eluviisi ei muudeta. Tehisvitamiinid ja toidulisandid ei asenda mitte iialgi täisväärtuslikust värskest toidust saadavaid aineid ega moodsad jõusaalid värskes õhus liikumist. Kasvõi pool tundi päikese käes asendab päevase normi D vitamiini. C vitamiini saab paremini kätte kohalikust porgandist, kaalikast, kapsast kui kallitest kaugelt toodud importpuuviljadest. Rohelist sibulat ja teisi maitsetaimi saab kasvatada ka aknalaual. Kevade hakul on väga vitamiinirikkad võililled, nurmenukud, naadid, nõgesed, kuusekasvud ning vahtra- või kasemahl. Lisaks annavad need ka eluenergiat.

Kuidas kevadisest väsimusest üle saada? Kindlasti on abi värskes õhus kõndimisest ja keskkonnavahetusest. Sõber helistab, päike paistab, raadiost tuleb lemmiklaul, keegi ütleb komplimendi – iga väike asi tõstab tuju ja toonust, kui seda vaid märgata.

Rasvane toit teeb loiuks, magus rammetuks, on vaja süüa värsket kerget toitu ja igal kevadel võiks organismi suurpuhastuse läbi viia (väikese paastu või organismi puhastavate taimede abil).

Tervisele teeb head regulaarne toitumine: 3 korralikku einet ja 1-2 oodet päevas, aga korraga peaks sööma mõõdukalt ja viimane eine võiks olla vähemalt enne kaheksat õhtul. Endavalmistatud sidrunivesi aitab organismi puhastada ja on kasulikum poest ostetud pakimahlast. Hommikul ärgates võiks avada akna ja hingata värsket õhku sisse, veel parem on pisut end liigutada värske õhu käes. Väga hästi tõstab toonust kontrastduðð, harjaga keha hõõrumine või saun.

Kui tunnete end väsinuna, ärge ühinege virisejate ja torisejatega, selleks on aeg liiga kallis. Tasuks ka enda meeleolusid jälgida, sest tunnete allasurumine ja madalseisus vaevlemine nõuab lisaenergiat.

Õhtune jalutuskäik annab hea une, ka see on väsimusest vabanemiseks oluline. Liigne kohvijoomine küll algul ergutab, kuid hiljem suurendab väsimust (mõjub kui doping). Kehalised harjutused aitavad ka treenimata inimesel väsimusest üle saada, sest iga terve inimene suudab nädalas 3-4 korda pool tundi või tund aega energiliselt kõndida. Sügav rütmiline hingamine annab energiat veelgi juurde. On kindlaks tehtud, et positiivselt mõtlevatel inimestel on eluenergiat rohkem.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.