Osavõtlikud vanemad pööravad lapsele piisavalt tähelepanu, nii et ta tunneb end turvaliselt ja väärtuslikuna, nii kasvab ta ka ise osavõtlikuks ja teistega arvestavaks. Loomulik tähelepanu nõuab mõistmist, pühendumist, aega, armastust. Valed väärtushinnangud on kasvueas lastel kerged kujunema. Väga suurt koolihirmu tunneb 10 last 1000-ndest, umbes pooled lapsed tajuvad aeg-ajalt kooliskäimise suhtes vastumeelsust. 60-70 % lastest tunneb vahel suuremat või vähemat hirmu kooli ees või kogeb mingil lühemal perioodil koolikiusamist. Kooliskäimine on kahtlemata suur stress ja suurem stress on neil lastel, kelle vanemad on lahus, kes peavad minema ilma sõpradeta üksi uude kollektiivi või keda kiusatakse koolis.

Koolistress tekib suurtest klassidest, pingelisest õppeprogrammist, mahukatest koduülesannetest, tuimavõitu tundidest ja õpetajatest, suurtest nõudmistest, täiskasvanute poolt pingete väljaelamisest laste peal, koolikiusamisest, vaesemate alaväärsustundest, kehvadest hinnetest ja kesistest tulemustest. Head hinded on tähtsamad tüdrukutele, poisid vajavad edukuseks midagi muud (huviala või spordiringi, sõpru, edu mingis valdkonnas). Kool, õpetajad, õpikaaslased, õpitulemused hirmutavad eelkõige madala enesehinnanguga lapsi. Et midagi on koolis lahti, sellest annavad vanematele märku lapse keskendumisraskused, närvilisus, kõnehäired, agressiivsus, suhtlemisraskused, astma, voodimärgamine, äkilised haigused (kõhu- või peavalu), tähelepanuhäired, muutunud käitumine. Mürsikueas tahab laps kuuluda mingisse rühma, olla liider või grupi tunnustatud liige.

Ühtki last ei tohiks võrrelda teiste lastega, vaid ikka ja alati tema endaga. Koolikiusamise all kannatajat ei päästa uude kooli minek, sest enamasti uuritakse välja, miks ja kuhu laps lahkus. Probleemid tulevad ka uude kooli kaasa. Kõige jõhkrama välimuse ja käitumisega poiss või tüdruk pole alati tegeliku kiusamise taga, vaid hoopis keegi tark ja rafineeritud “juhib vägesid”. Pikaajalise koolikiusamise käigus tehtu võib jätta rasked ja parandamatud psüühikahäired, mistõttu peaks sellele varakult jälile saama. Koolivägivalla järelmõjudeks on probleemid hilisemates sõprus- ja lähedussuhetes, õppimisraskused, “autsaideri” seisund, halb käitumine, psüühikahäired, suhtlemisprobleemid ja kalduvus kasutada vägivalda või langeda vägivalla ohvriks ka hilisemas elus.

Poiste vägivald on enamasti füüsiline, lastakse rusikad ja jalad mängu. Tüdrukute terror on emotsionaalne ja palju salakavalam. Kiusajate liider ise ei pruugi olla vägivaldne, tema käske täidavad sageli teised. Ta võib olla isegi klassi priimus ja heast perekonnast pärit laps. Koolikiusamine võtab hoo sisse enamasti kolmandas-neljandas klassis ja kestab sageli kooliaja lõpuni. Aset leiab vahetundides ja peale kooli, seejuures kõigi silme all. Õpetaja osa on selles, et ta ei märka, mis toimub tundidest väljaspool. Osa on ka kiusataval endal, kes on liiga vastuvõtlik ja arg ning liiga madala enesehinnanguga. Tugeva närvikavaga laps suudab lühiajalisest kiusamisest üle olla ja sellest ka ise vabaneda. Kiusamisega seotud hirmud on vaja ületada, et need täiskasvanuks saades ei hakkaks elu segama.

Õpilased ise on välja pakkunud erinevaid lahendusi sellele probleemile. Kõige olulisem on muuta oma suhtumist vägivalda. Seda peaks märkama ja sellele tuleks alati reageerida. Kiusaja vastu saab abi paluda õpetajatelt, vanematelt, koolipsühholoogilt, oma sõpradelt. Tuleks kindlasti rääkida sellest kellegi usaldusväärsega. Tuleks eirata kiusajat, temast mitte välja tehes, sest jõudu saab kiusaja just ohvri nõrkusest. Vabandav hääletoon, ebakindel kehakeel reedavad hirmu ja argust. Julgemad reageerivad kõike naljaks pöörates. Hea on, kui lapsel on koolis keegi usaldusväärne sõber, kellega koos liikuda ja olla. Seepärast on väga tähtis mitte tõrjuda lapse sõpru. Õpilased ise on pakkunud välja ka tugiõpilaste võrgustiku loomise. Õpetajad peaksid tegema koostööd koduga, kiusamist saab vähendada vaid kooli, kodu ja õpilaste ühisjõul.

Mis annab märku, et tegemist võib olla koolikiusamisega?

Laps ei taha kooli minna, popipäevad sagenevad ja halvad hinded kuhjuvad. Laps tõmbub endasse, tal ei ole sõpru. Laps muutub agressiivsemaks ja konfliktsemaks või siis hoopis “kapseldub” täielikult endasse. Kui mingis aines langeb ootamatul õppeedukus, siis võib olla tegemist ka õpetajapoolse kiusamisega. Loobumine klassivälisest tööst, treeningutest, klassi reisidest ja ühisüritusest on samuti kahtlane märk. Tagakiusatud lapsed on sageli haiged ega taha oma koolielust midagi rääkida.

Mida vanemad saavad teha?

Rääkida tuleks lapse sõpradega (kui neid on). Rääkida tuleks lapse endaga rahulikult ja ärritumata, kiusamisjuhud tuleks kindlasti avalikustada. Kui tegemist on õpetajaga, siis toetada last igati, kuna täiskasvanut pole võimalik muuta. Perekonna tugi on väga oluline, iga vanem peaks märkama oma lapse muret. Klassi või kooli vahetamine üldjuhul ei aita, probleemid ja konfliktid peaks lahendama koha peal ja kaasata saab ka teisi lapsevanemaid ning usaldusväärseid õpetajaid. Mõnikord aitab kiusaja ja kiusatava vastandamine ja asjade omavaheline selgeksrääkimine. Ka koolikiusajad ise vajavad abi ja mõistmist, nendega tuleks samuti tegelda. Silm tuleks peal hoida ka kõigel sellel, millega laps arvutis ja nutitelefonis olles tegeleb. On hea, et väga paljudes koolides tegeldakse probleemiga tõsimeeli ka reaalselt, sest kooliaeg peaks olema iga lapse elus üks tore ja meeldiv eluperiood.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.