Kuidas kasutada pendlit?

Iidsetest aegadest alates on maailma eri paigus kasutatud parapsühholoogilisi mõõteriistu, mille toimemehhanismi võiks kirjeldada lühidalt nii, et inimene hoiab käes mingit kergesti liikuma pääsevat eset ja esitab küsimuse. Teine võimalus on, et ta liigub sellist eset kasutades paigas, kus siis vastavalt keskkonna muutumisele teeb mõõteriist liigutusi. Inimene on ise tegelikult mõõteriist, pendel või “nõiavits” vaid fikseerib tulemuse.

Vanas Hiinas tohtisid pendlit kasutada vaid ülikud ja küsida sellelt nõu tähtsate otsuste tegemisel. Roomas juhtunud IV sajandil õpetlik lugu keiser Valeniuse õukonnas. Õige troonipärija määramiseks võetud mitmest metallist vaas, mille äärtele olevat graveeritud 24 tähte, pendel andnud uue troonipärija nimeks tähed t, e, o, d ja sellest järeldatud, et keisriks peab saama Teodor, tegelikult saanud siiski Teodosius. Ennustajad polnud läbenud tähti lõpuni ära oodata ja see läinud nii neile kui vaesele Teodorile maksma elu.

Vietnami sõjas kasutasid vastava väljaõppe saanud ameerika sõdurid edukalt pendlit miinide ja lõhkemata jäänud mürskude otsimiseks.

Pendli kasutaja peab mõõteriistaga kõigepealt “kokku leppima”, milline liikumine mida tähendab. Pendliks sobib metallkuulike, puust muna, sõrmus, abielusõrmus, pärl, kristall, tavaline mutter, isegi suurem nõel (jm. niidi otsas rippuv raskus). Pendel võib olla koonilise kujuga, pirnikujuline, kerajas, spiraalne vm. kujuga, võib olla rauast, vasest, hõbedast, kullast, merevaigust, mäekristallist ja loomulikult ka puidust. Olulisem pendli materjalist on ikka see, et pendel oleks valmistatud hoole ja armastusega. Kasepuu on väga inimsõbralik, aga puudu võib jääda objektiivsusest. Kõige objektiivsemaks peetakse tammepuust pendlit. Pendli kaal võib olla 2-20 grammi. Niidi (või ka ketikese) pikkus 12-25 cm olenevalt pendli raskusest. Mida raskem on pendli keha, seda pikem peab olema niit. Pendel on midagi ülimalt individuaalset ja selle võnkumised peavad ühilduma inimese isiksusega.

Oma pendlit ei tohi anda võõrastesse kätesse. Pendlisse tuleb suhtuda suure austuse ja aupaklikkusega. Pendel peab selle kasutajale ka meeldima, et kasutaja teda usaldaks. Tööpendli ots võiks olla teravdatud, nii on kergem vastuseid tabelitelt lugeda. Siiski ei tohiks kunagi unustada, et inimene ise on instrument, pendel on vaid liikuv osuti. Pendliga tuleb kõigepealt kokku leppida, milline liikumine on “jah” vastus ja milline “ei”. Pendlil on 4 põhilist liikumissuunda: päripäeva, vastupäeva, edasi-tagasi, paremale-vasakule. Pendli liikumisel tähendab päripäeva liikumine jaatavat vastust ja vastupäeva liikumine eitavat vastust. Ühendavad liikumised on lubavad ja lahutavad liikumised (paremale-vasakule) keelavad. Kõik kummalised liikumised räägivad sellest, et vastust ei tea või pole õige aeg küsida. Liikumiste tähenduste kokkulepe tuleb sõlmida enne pendeldamise alustamist. Kokkulepe sõlmitakse iseenda alateadvusega. Pendli võnke amplituudilgi on tähendus, sest mida tugevam see on, seda kindlam on vastus. Kui pendel liikuma ei hakka, siis vastus puudub. Pendli korratu liikumise puhul on vaja kannatlikkust, mõnikord võib võtta vastuse leidmine aega.

Pendel tuleb lasta vabalt rippuma, tuleb lõdvestuda, keskenduda sügavalt ja vaadata, mida pendel ütleb. Pendel võetakse niidi ülemisest otsast pöidla ja nimetissõrme vahele. Käsi kõverdatakse randmest ja küünarnukk asetatakse kindlale alusel (või toetatakse teise käega). Paremakäelised kasutavad paremat kätt, vasakukäelised vasakut. Sõrmed, mis osa ei võta, on vabas asendis. Ülakeha ja selg on sirutatud, tallad kindlalt maas. Kehas ei tohi olla pingeid. Korratu liikumine on sageli tingitud algaja käe värinast, vähesest keskendumisvõimest või ülitundlikkusest. Pendel võib vahel näidata ka suunda, millises asub mingi kadunud asi. Pendel reageerib inimeste, loomade ja taimede bioväljale, fotode energeetikale, esemete ja ruumide energeetikale, maapinna energeetikale, veesoontele jne. Nii nagu muudelgi aladel, saab inimene oma tundlikkust treenida. Harjutamine teeb ka siin meistriks. Siiski on erinevate inimeste tajuvõime ja sisemaailm erinev, mistõttu on ka pendeldamise tulemus erinev.