Miks raha meie juurde pidama ei taha jääda? Raha vale kasutamine on üks selle maailma suurimatest hädadest. Ei olegi tähtis kui palju meil raha on, vaid tähtis on see, mis me olemasoleva rahaga peale oskame hakata. Kas meil on raha või meil pole seda, raha õigesti kasutama õppida võib olla väga suur väljakutse mõlemal juhul.

Kõige tavalisem vajadus raha järele on lihtsalt nii hästi kui võimalik ära elada ja oma pere eest hoolitseda nii, et kõigi pereliikmete vajadused oleksid mõistlikult kaetud. Kui inimene mõistab raha väärtust ja on selle nimel võimeline pühendunult töötama ning võtab oma rahaasjad kindlalt enda kätte, siis teda vaesus ei ohusta. Rahamaagia räägib sellest, et rahasse tuleb suhtuda suure austusega. Rahaga ei tohi hooletult ja pillavalt ümber käia, samas ei ole hea ka raha küljes “küünte ning hammastega” rippuda. Raha ei tohiks kogu aeg ja pidevalt üle lugeda, siis võib raha juurdevool lakata. Inimene arvab, et hoiab nii oma rahaseisul silma peal, kui kogu aeg oma rahaseisu kontrollib.

Rahaga seotud on mitmeid uskumusi. Vanasti arvati, et toas vilistamine peletab head kaitsevaimud eemale. See on nagu oma hea õnne ja raha peale vilistamine. Ei olevat hea pikalt seista lävepakul, see takistab raha majja tulemist. Raha leiab majja paremini tee, kui majal on olemas number ja tänava nimi. Tänavalt ei korjata üles peenraha, sest see takistab suurema raha juurdevoolu. Ristteelt leitud raha ülesvõtmine aga tekitab juurde palju võõraid probleeme ja isegi haigusi. Kerjustele antakse almust vaid kauplusest ja kirikust välja tulles, mitte sisse minnes. Ka siis ei anta kerjusele raha iialgi käest kätte, vaid visatakse maha, et ta saaks tööd teha selle ülesvõtmiseks. Vanarahvas uskus, et kui kasvava kuu ajal Kuu poole raha näidata, siis tuleb raha majja juurde.

Sularahaga arveldades tuleks raha välja anda parema käega ja vastu võtta vasakuga. Makstes sularahaga ei tohiks rahatähti kunagi anda käest kätte, vaid rahakupüür tuleks hetkeks asetada lauale, siis rahavool ei katke ja ei maksta ära oma viimast.

Laenu ei tohiks iialgi anda ega võtta liiga kergekäeliselt, nõnda antakse ära osa oma õnnest. Eriti halb on, kui raha laenatakse teisipäeval, siis on hiljem raske võlgadest lahti saada või võlga tagasi saada. On hea, kui raha laenaja maksab tagasi suurtes kupüürides või terve summa korraga. Raha ei tohiks välja anda õhtul, sest siis ei jõua see tagasi tulla. Võlgu võib anda ja suuri summasid välja maksta vaid hommikupoolikul, siis jõuab raha tagasi tulla. Soovitatakse kanda rahakotis või hoida hoiulaekas 50 kupüürist rahatähte, millel olevat raha ligitõmbav jõud. Sellele olevat trükitud mingi salamärk, mille tähendust teadvat vaid väljavalitud.

Suuri rahatähti ei tohiks väikesteks vahetada, parem oleks teha suure kupüüriga üks suur ost. Rahakotis peaks paberrahal olema seerianumber enda poole. Soovitatakse ka kalasoomuseid rahakotis rahakotis, mis pidavat rahavoolu suurendama. Need on vaid uskumused, küllap peitub tõde selles, et neid uskumusi järgides mõeldakse rohkem raha kasutamisele ega lasta sellel mõtlematult kaotsi minna.

Üks tänapäeva “haigus” ja raha tõeline “vaenlane” on maniakaalne ostlemine. See on ilmselt veel hullem “haigus” kui alkoholism, sest sellel puudub vasturavi. Ostusõltlased on raha suured “vaenlased”. Ilmselt üritatakse tänapäeval ostlemisteraapiaga tööväsimust ja kodust stressi maandada. Ravitsejad peavad “ostuhulluse” üheks põhjuseks serotoniini vähesust, mis paneb meeleolud kõikuma. Selle sõltuvuse küüsi sattumine on inimestele ilmselt ka geneetiliselt kaasa antud. Kui ostlemisest saab meelelahutus, siis süveneb see “haigus” kiiresti, kaine mõistus ja tegelikud vajadused jäävad tagaplaanile.

Väiksemate sissetulekutega inimesed laenavad mõtlematult, et ostlemine ei katkeks. Kui ostetakse pidevalt asju, mida tegelikult ei vajata, siis ollaksegi sõltlane. Enamasti ostavad inimesed asju teistele inimestele mulje avaldamiseks. Hulluks läheb asi siis, kui ostlemise nimel end “lõhki” laenatakse ja regulaarselt üle oma tegelike võimaluste elama hakatakse. Ostuhullust aitab taltsutada see, kui poodi minnes range nimekiri teha ja sellest kinni pidada.

Selleks, et ennast hästi tunda, võiks olla igal inimesel väike rahavaru “mustadeks päevadeks”. Säästmist võib alustada väga väikestest summadest, kuni see saab harjumuseks. Siis on juba lihtsam rahaga “ära leppida”.

Raha ei pea olema maailmas kõige olulisem asi, aga ilma selleta pole samuti mingil viisil võimalik hakkama saada. Kes on rahaasjades hätta jäänud, võiks õppida rahakasutamist mõnel kursusel või lugeda vastavasisulisi raamatuid. Kui sissetulekud on väikesed, siis tuleks alati palgapäeval kõigepealt tasuda vältimatud kulud, arvestada välja toiduks kuluv summa ja alles siis vaadata, mis ülejäänud osaga peale hakata. Tasub pidada väikest arvepidamist ka koduses majapidamises, kui raha mõistliku kasutamisega muidu toime ei tulda. Võlg on igal juhul võõra oma ja sellega endale jõukust ning meelerahu majja ei too.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.