Raha vale kasutamine on üks selle maailma suurimatest hädadest ja igapäevaelu kiires tempos kulutatakse sageli mõtlematult asjadele, mida üldse vaja ei lähegi. Ei olegi tähtis kui palju inimesel raha on, vaid tähtis on see, mis ta olemasoleva rahaga peale oskab hakata. Raha õigesti kasutama õppida võib olla väga suur väljakutse ja sellega peaks algust tegema igapäevases elus. Seda peaks õpetama ka oma lastele juba maast-madalast. Kõige tavalisem vajadus raha järele on lihtsalt nii hästi kui võimalik ära elada ja oma pere eest hoolitseda nii, et kõigi pereliikmete vajadused oleksid mõistlikult kaetud. Kaardiga makstes ei hoomata, palju raha kulub. Eriti lihtne on viipekaardiga raha minema viibutada. Lähevad küll väikesed summad, aga kulutatakse mõtlematult.

Üks tänapäeva “haigus” ja raha tõeline “vaenlane” on maniakaalne ostlemine. Ilmselt üritatakse tänapäeval ostlemisteraapiaga tööväsimust ja kodust stressi maandada. Kuna pakkumine ületab tänapäeval tarbimisvajaduse, siis on oluline oskus öelda “ei”. Reklaami, ahvatlusi ja pealetükkivaid pakkumisi tuleb pidevalt ustest ja akendest. Meeles peaks pidama aga selle, et kulutama peaks alati vähem, kui sisse tuleb. Säästes kasvõi 10 eurot kuus, ollakse juba plussis.

Kuidas saada rahakasutus kontrolli alla?

Liigsete asjade ostmist aitab välistada, kui minna poodi range nimekirjaga ja sellest kinni pidada. Iga kuu alguses peaks tegema kokkuvõtte, mis on vältimatud kulud, palju kulub toidule, kas on vaja mõnda suuremat ostu. Väike kodune raamatupidamine ei ole kunagi halb. Isegi tðekkide kogumine aitab kaasa ülevaate loomisele.

Kuna lapsed on üks suur kuluallikas, siis kuidas selgitada lastele rahakasutust?

Lastele tuleks taskuraha anda kindlate kokkulepitud reeglite järgi, et ka nemad õpiksid raha kasutama. Enamik lapsi omandab arusaamise rahast umbes seitsmendaks eluaastaks. Lapsele on vaja seletada, et kõiki asju ei ole vaja ega ole ka võimalik endale osta. Seda ei saa teha selgeks lapsele ühe jutuajamisega, selgitustöö peaks olema järjepidev. Et poes ebameeldivaid situatsioone vältida, peaks kokkulepped lapsega saavutama juba enne poodiminekut. Lapsega tuleks kindlasti rääkida, kuidas raha ema ja isa pangakaardile tuleb. Kindlasti võiks lastele juba enne kooli selgitada, et perel on iga kuu vältimatuid kulusid, mida ei tohi maksmata jätta. Lisaks sellele on hädapärased asjad nagu toit, riided, jalatsid, õppevahendid, kodutarbed, bensiin. Taskuraha andmisel võiks olla mingi kindel süsteem: kas laps saab iga päev mingi pisikese summa või antakse pikema perioodi peale pisut suurem summa (kord nädalas või kord kuus). Kui süsteem toimib, siis tuleks sellest ka kinni pidada. Lapses ei tohiks tekkida arusaama, et raha saamist võib enda kasuks pidevalt muuta ja raha võib lihtsalt niisama kogu aeg juurde küsida. Nii õpib laps valikuid tegema ja nende eest vastutust võtma.

Mida saab veel ära teha igapäevase rahakulutamise vähendamiseks?

– Võib igapäevaostudeks teha eraldi pangakaardi ja arve. Sularaha kasutades on tavaliselt küll kulutamist kergem kontrolli all hoida, aga see on pikkamisi hääbuv trend.

– Ostuvabad päevad. Iga päev ei pea poes käima.

– Lihtne eluviis ja taaskasutus.

– Telefoni võib puhkepäevadel välja lülitada, ka see on kokkuhoid.

– Vahel võiks kasutada vahelduseks ka tasuta ühistransporti, käia jalgsi, kui töökoht on lähedal või sõita jalgrattaga.

– Osta võiks ainult neid kaupu, mida tõepoolest vajatakse. Suuri asju, mida väga harva kasutatakse, saab sageli ka rentida või sõpradelt laenata. Mõnikord võib ja annab asju ka parandada. Kõik asjad, mida ei kasutata ja mida ei vajata, võiks ära anda, kinkida, müüa või tagastada.

– Tasuks osta pigem kvaliteetseid kaupu, mille kasutusaeg on pikem, mõnikord terve eluaeg ja sageli on need isegi pärandatavad järglastele. Osta pigem vähem ja kvaliteetseid asju, kui palju ja kehvi. Ühekordsete ja kehva kvaliteediga kaupade ostmine on puhas raiskamine ja ka suur koormus keskkonnale. Allahindluste puhul tasuks olla tähelepanelik, mõnikord pannakse välja seismajäänud ja kehvem kaup just selleks ajaks. Siiski tasub sooduspakkumisi jälgida ja poodide hindu võrrelda. Kasulik on osta kallima hinnaga kaupa hooajaväliselt (näiteks üleriided, jalatsid), sest sügisepoole on suvekaup odavam ja kevadepoole talvekaup.

– Kilekottki maksab ja kui tihti käia poes, siis täiesti arvestatava summa. Parem on muretseda riidest poekott. Suuremas plaanis on korduvkasutatavatest materjalidest valmistatud kaubad kokkuhoid.

– Valmistoitu osta on alati kallim ja kõikvõimalikud näksid maksavad suhteliselt palju. Lisaks teeb pidev näksimine ka paksuks. Tasuks ise kokkamist õppida ja kodus toitu valmistada. Ka tööle saab kodust toidu kaasa võtta ja kohvi termosesse panna. Kodus toitu valmistades saab ära kasutada ka jäägid ning toitu läheb vähem raisku. Tasuks osta köögivilju, marju ja puuvilju mõnelt maamehelt suuremas koguses korraga. Pudelivee asemel saab juua kraanivett või kasutada filterkannu.

– Laenudest tasub hoiduda, järelmaksud ja liisingutega ostetud tooted lähevad alati kallimaks. Alati tasub mõelda, kas peresse on ikka kahte autot ilmtingimata vaja või mitut televiisorit või igal aastal uusimaid mudeleid nutiseadmetest, kui olemasolevad veel hästi toimivad ja elu seda otseselt ei nõua. Kõiki lepinguid tasub alati kontrollida ja hoolikalt läbi lugeda, mõnikord annab ka tingimustega kaubelda.

– Kalli spordisaali peale pole vaja ilmtingimata kulutada, sest sporti saab teha väga lihtsate vahenditega ka kodus või vabas looduses. Kodused jooga- või hingamisharjutused ei kuluta raha, metsas sörkimiseks ei pea olema hirmkalleid riideid-jalatseid, lisaks mõjub ka värske õhk ja loodusega kokkupuude stressimaandavalt.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.