Tallinna ajalugu on pikk ja keeruline ja nimevariantegi on olnud läbi aegade rohkesti. Esmakordselt mainis kirjalikes allikates linna araabia geograaf Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi, kes oli tol ajal Sitsiaalia kuninga õukondlane, aastal 1154. Tolleaegsele maailmakaardile on kantud Kaleweny (Koluvan, vene kroonikates Kolõvan). Eestlased kauplesid araablastega juba enne ristirüütlite tulekut.

1219 vallutasid Tallinna taanlased ja linna nimetati Taani linnaks. Liivimaa Henrik mainis oma kroonikas (13. sajandi alguses) Lindanise nime. Tol ajal oli linna kohal puidust ehitatud kindlus. 1227-1238 valitsenud Mõõgavendade ordu rajas Toompeale kivist linnuse. 1238 oli linn jälle taanlaste võimu all ning 1248 andis Taani Kuningas Waldemar II Tallinnale (tol ajal Reval) linnaõigused Lübecki eeskujul (Riia ja Stockholm said samal ajal). Põhjasõja ajal saab linnast Vene tsaaririigi kubermangulinn Revel. Nimevariandid Reval ja Revel on tulnud ilmselt muistse maakonna Rävala nimetusest. Tallinna soodne geograafiline asend tõi linnale tuntust kaubateede sõlmpunktina ja sadamalinnana. Vene kroonikates on viited Kolõvanile kui tugipunktile. Taanlased nimetasid linna “Taani linnuseks”, millest sajandite jooksul ilmselt Tallinn saigi. Skandinaavlased kutsusid Lindanäs (Lindanisa või ka Lindanise). 1536. aastal on esmakordselt mainitud Talyna. Soome põgenenud muinaseestlased võisid viia kaasa ka nimevariandi Kesoniemi. Ka I maailmasõja ajal tegid mõned Tallinna ametnikud ettepaneku Kolõvani nime taastamiseks, keegi linnaametnikest aga teadis rääkida, et Kolõvan ei olegi algupärane vene nimi, vaid pigem taani või soome päritoluga. Pakuti selle asemel nimesid Ledenets, Kolõvan Pribaltijski, Estozemskaja, Port Petra Velikogo. Hääletamisel võitis küll Kolõvan, aga nimemuutmine jäi ajaloosündmuste tõttu ära.

Linna tekke kohta räägib legend järgmist:

Tallinna tahetud Hanijõe (Anija endisaegne nimi) kivistele maadele asutada. Töö ei edenenud mitte, sest Hanijõe (Anija) elanikud ei soovinud linna oma alale ja teinud linnaehitajatele igasugu takistusi. Ehitajad leidnudki lõpuks, et linn ei sobi sinna. Ei osatud ka uut paika otsida. Mindud siis Targalt nõu küsima. Tark õpetanud, et võtku mustad härjad ja rakendagu veovankri ette. Vankrile pandagu suur kivi ja lastagu härgadel siis omapead minna. Kuhu vankrile pandud kivi langeb, sinna tulebki linn ehitada. Härjad kõmpinud ees, ehitajad järel. Nii nad sammunud künkast üles ja alla, kuid kivi ei langenud vankrilt mitte maha. Isegi mitte Toompeale üles minnes ei langenud. Härjad jõudnud tasasele maale tagasi ja korraga veerenud kivi maapinnale. Kohe hakatud linna ehitama ja see läinud jõudsasti ning takistusteta. Ei tülitanud maahaldjad, ei sortsid ega ümberkaudsed elanikud. Sellest saanud uhke linn, mis rõõmuks nii noortele kui vanadele, naistele kui meestele.

Endiseaegse nime Reval kohta jutustab legend, et linn saanud selle nime ühe metskitse tõttu. Kui kuningas Valdemar oli maa vallutanud ja rahva ristiusku pööranud, ratsutanud ta õukondlastega lusti ja pidanud jahti. Teiste loomakeste seas olnud ka üks imeilus metskits jahikoertele ette aetud. Viimane olevat kuningale nii väga meeldinud, et ta käskinud loomakese elusalt kinni võtta. Igaüks püüdnud kuningale meele järgi olla ja asunud kitsekest püüdma. Nähes, et teda igalt poolt piiratakse, olevat vaene loomake kõrge kaljuserva poole jooksnud. Kõik arvanud, et kitseke jääb nüüd seisma ja laseb ennast kinni püüda. Aga kitseke langenud hirmust ja väsimusest ning väljapääsu leidmata kõrgelt paekaldalt alla. Kukkumisel murdnud kaela ja saanud surma. Nunnavärava ja teise tõstesillaga värava vahel kõrgub teravalt esile paekallas ehk klint, mille peale kukkudes kitseke hukkunudki. Tallinna saksakeelne nimetus Reval on naiivselt tuletatud sõnadest “Reh-Fall” (metskitse kukkumine). Tõenäoliselt on aga saksa Reval ja vene Revel tuletatud siiski Tallinna ümbritsenud muistse maakonna Rävala-Rävälä nimetusest. Jaan Koorti kaunis skulptuur “Metskits” Nunne tänava haljasalal on seda legendi meenutamas. Skulptuur on langenud mitmel korral ka vandalismi ohvriks. 1997. aastal võeti üsna terviklikult säilinud vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.