Kumb on kasulikum, kas kohv või tee?

Nii tee kui kohv on mõistlikul tarbimisel head ja kasulikud joogid.

TEE

Poest leiab kirevas valikus erinevaid teepakke, milles on erinevat värvi teedroogid: must, roheline, kollane, punane, valge. Droogi värvuse määrab teepõõsa lehtede töötlemise eripära. Must tee on maksimaalselt fermenteeritud ja säilib kvaliteetsena kõige kauem. Hiinas tuntakse musta teed punase tee nime all vasekarva värvuse tõttu.

Kõige luksuslikum on valge tee, mille valmistamiseks korjatakse teepõõsa kõige tipmised lehed ja pungad ning mida peaaegu ei töödelda. Selles tees on antioksüdante kõige rohkem ja värvus meenutab šampanja värvust. Maitsvaim tee tuleb küll mustast teest, aga hävinenud on teepõõsa lehtede tervistavad omadused, sest need on mustaks töödeldud.

Hiinlased ja jaapanlased tarvitavad enamasti rohelist ja kollast teed ning aromatiseerivad neid erinevate taimedega. Aromatiseeritud kollane tee on väga maitsev, kuldkollane, hästi lõhnav ja rikas bioaktiivsete ühendite poolest, aga tootmisprotsess on pikk ja vaevaline, mistõttu tootjad eelistavad sellele rohelist teed.

Teepõõsa lehed sisaldavad kofeiini sama palju kui kohvioad, aga tees sisalduvat kofeiini nimetatakse teiiniks (kofeiini ja tanniini liitsool). Teiinist vabaneb organism aeglaselt, mistõttu teejoomine ei põhjusta südamekloppimist. Kofeiini liigtarbimisest võivad tekkida tervisehäired. Tees sisalduvad tanniiniühendid toimivad põletikuvastaselt ning parkivalt ja seovad raskemetalle. Roheline tee on säilitanud kõik tanniiniomadused, mustas need peaaegu puuduvad. Tees sisalduv teobromiin laiendab peaaju, südame ja neerude veresooni.

Tees on palju eeterlikke õlisid, fütontsiide ja flavonoide. Eeterlikud õlid tekitavad õigesti valmistatud teejoogi pinnale õlija kile. Need ühendid desinfitseerivad suuõõnt, seedekulglat ja ergutavad seedenäärmete tegevust, tõstes ka söögiisu. Eeterlikud õlid parandavad neerude tööd ja hävitavad haigustekitajaid. Osa eeterlikke õlisid väljub kopsude kaudu, suurendades rögaeritust ja vedeldades seda. Tees leiduvad värvained tugevdavad veresoonte seinu. Kuna suhkruid on tees vähe, säilivad kuivatatud droogis pikka aega B1, B2, P ja PP vitamiinid. Rohelises tees on aga C vitamiini rohkemgi kui sidrunis. K ja A vitamiin aitavad verel hüübida. Veel leidub teepõõsa lehtedes rauda, fosforit, joodi, kaaliumi jt. mikroelemente.

Lisaks kaupluses müüdavatele teedroogidele saab teed valmistada väga erinevatest taimedest, taimeteesid kasutatakse palju rahvameditsiinis.

Teest saab abi paljude tervisehäirete puhul: kange roheline tee aitab toidumürgituse korral. Ägeda seedehäirega inimene ei tohi 12 tundi süüa, aga peaks tarbima lonkshaaval 1-1,5 liitrit kanget rohelist teed, mis pargib limaskesti ja hävitab haigustekitajaid. Tees sisalduv tanniin ei lase valguga ühinedes raskemetallidel organismi imenduda. Pektiinid soodustavad mürkide ja raskemetallide väljumist ja imavad soolegaase. Must hiina tee, mida tarbitakse veidi enne sööki vähese meega, aitab kroonilise gastriidi puhul. Tee piima ja meega aitab kõhukinnisuse puhul. Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul aitab lahja teejook piimaga, piimata teed võib lonkshaaval võtta söögi vahele (kanget teed peaks vältima sel puhul). Kroonilise jämesoolepõletiku puhul korrastab tee soolestiku mikrofloorat, parandab söögiisu, vähendab gaase ja aitab ära hoida jämesoolevähki. Tee on väga hea rüübe rikkalike söögikordade vahele. Krooniliste maksahaiguste korral mõjub hästi hiina tee meega. Tee kaitseb maksa mürgiste ühendite imendumise eest, tugevdab peente veresoonte seinu ja aitab verel hüübida. Kroonilistele neeruhaigetele on tee samuti kasulik, sest laiendab neerude veresooni, tõhustab vereloomet ja puhastab neerusid haigustekitajatest. Südamehaigetel vähenevad tursed, tee ei põhjusta südamekloppimist. Tõsiste südamerütmihäirete puhul peaks loobuma kangest teest. Tee tõstab vähesel määral vererõhku, kuid samal ajal aitab eakatel inimestel kõrget vererõhku ka langetada. Eriti kõrge vererõhuga neeruhaigete puhul on see nii. Kanget teed piimaga võivad mõõdukalt juua isegi laktoositalumatusega inimesed. Aeglase südametöö ja madala vererõhu puhul on tee (ka kange tee) lausa vajalik. Piimalisandiga tee aitab ära hoida hambaaukude teket.

KUIDAS TEED ÕIGESTI VALMISTADA?

Parim tee valmib samovaris, aga hea tee saab ka tavalises teekannus. Kare vesi teejoogi valmistamiseks ei sobi. Kraani- ja kaevuvesi on soovitatav jätta ööpäevaks lahtiselt seisma ja alles siis keeta teed. Lubisoolad settivad nii põhja. Teekannu valatakse natuke kuuma vett, loksutatakse ja valatakse vesi välja. Kannu põhja asetatakse 1 teelusikatäis teedroogi 1 klaasi vee kohta ning valatakse sellele kuum vesi (vesi ei tohi mullitada). Kann mähitakse käterätti või asetatatakse sellele kannusoojendaja. Must tee tõmbab 3-5 minutit, roheline 8-10 minutit. NB! Tee juuakse kohe pärast valmistamist, igaks uueks teejoomise korraks valmistatakse uus tee.

Hiinas ja Jaapanis juuakse teed ilma lisanditeta. Inglased joovad teed ainult piimaga, kusjuures piim lisatakse teele, mitte vastupidi. Indias pannakse enne tee väljavalamist klaasi põhja sidrunilõik ja jäätükke. Paljudes maades juuakse teed madalatest tassidest (piaalidest) luristades. Õhuga segunedes tee jahtub. Kasahhid ja mongolid valavad teetassi rasva, siis see ei jahtu, aga kuum jook kahjustab söögitoru ja neelu limaskesti. Närvilistele inimestele soovitatakse teed vähese meega. Teejook kaotab oma maitse ja võlu alla 18 kraadi. Õiged teetassid on väga õhukesest portselanist, mis peaaegu läbi paistavad.