Laps ja narkootikumid

Enamasti kõik lapsevanemad arvavad, et ainult teiste lastega juhtuvad halvad asjad ja päriselus enda peres mitte. Teavet laste narkootikumitarbimise kohta on liikumas suhteliselt vähe ning emad-isad teavad häbematult vähe narkoennetusest ja narkouimas lapse äratundmisest. Naiivne ettekujutus on see, et narkomaanid on need, kellel on süstlajäljed veenis.

Allakäigutrepp algab tegelikult tavalisest suitsetamisest. Kanep (ganja, savu, õis, rohi, pops, kanza, kiimarohi, viisleht, roheline, suits, tobi, porgand jt.) on esimene meelemürk, millega noored enne 14-ndat eluaastat eksperimenteerima hakkavad. Lämmatavalt mõjuvat kanepit ei saa aga tarbima hakata enne, kui suitsetamine on selge. Enne kanepi tõmbamist peab noor olema vähemalt pool aastat mõnuga suitsetanud. Kui laps ei õpi suitsetamist, ei hakka ta suure tõenäosusega kunagi ka ühtki narkootikumi tarbima. Abiks võib olla see, kui koolis on turvamees, kes ei lase lastel vahetundides väljas nurga taga suitsu tõmbamas käia ja ka kaamerad aitavad suitsetamist välistada.

Kui vanem tunneb lapse juures suitsuhaisu, tuleb tal lapsega rääkida tõsiselt ja ausalt. Isegi tavalisest suitsetamisest suudavad vabaneda väga vähesed, kui see meeldima on hakanud, meelemürkidest vabanemine on aga tõeline kannatuste rada. Kuni viienda klassini saab anda suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide vastu suunatud hoiakule tugeva aluspõhja kogu eluks. Alles 6-12 klassist selgitustöö alustamine on liiga hilja. Kõik omakeeratud plärud on kahtlased ja piibuga suitsetavad noored enamasti kanepit, mitte kvaliteetset tubakat nagu härrasmehed. Sageli pannakse põlev kanepisuits Coca-Cola või Sprite’i plekkpurki ja hingatakse või imetakse, et suuremat kaifi saada. Kanep jätab riietele, juustele ja kätele spetsiifilise imalalt magusa heinalõhna, mis kraabib nina veel hulk aega pärast sissehingamist. Kanepihaisu äratundmiseks ei ole vaja spetsialisti. Kahtlane on ka vänge lõhnaõli või deodorandi lõhn lapse ümber, millega püütakse kanepihaisu varjata. Kanepit peetakse sama suurusjärgu sõltuvuse tekitajaks kui alkoholigi, vahe on aga selles, et alkoholist võib laps end küll pildituks juua, aga enamasti ei lähe üle kangemate ja ohtlikumate meelemürkide tarbimisele.

Kui laps hakkab 13-14 aastaselt kanepit tõmbama, siis tõenäoliselt aasta paari pärast tõmbab ta juba midagi kangemat. IQ on selleks ajaks juba langenud, aga sellest laps ise aru ei saa. Enamasti on järgmiseks ecstasy tablett. Ecstasy (komm, mercedes, kolmnurk, vidin, diskobiskviit, burger, extreem, ratas, öörohi jt.) on juba allakäigutrepi teine aste. Ecstasy on üks tugevamaid sotsiaalseid narkootikume, seda ei tarvitata kunagi üksinda. Kaif tekib muusika rütmi peale. Ecstasy paneb suhtlema, kõik tundub imekaunis, elu tundub ilus kui lill. Ecstasy tableti ebameeldivam mõju on nägemise halvenemine, enesekontrolli kadumine. Abi võib saada rohkest veejoomisest.

Ecstasy tarbimisest annab märku see, kui vabaõhuürituselt (näiteks reivilt, koolipeolt vms.) koju tulnud laps on häguse olekuga, aga väga jutukas, vehib palju kätega, silmaterad on suured ega reageeri hästi valgusele, nägu on tulikuum, aga palavikku ei ole. Sellises ülierutatud olekus laps ei pruugigi koju jõuda, tal võivad tekkida krambid ja ajukahjustused, lihased võivad kärbuda. Ecstasy tableti peal olev logo (smile, elevant vm.) näitab põrandaalust laborit, kust tablett pärit on. Süütuim lisaaine on kofeiin, aga selles tabletis võib olla erinevaid mürgiseid ühendeid.

Koos alkoholiga tarvitamisel on tagajärjed ettearvamatud. Võib tekkida täielik veepuudus, krambid võivad tekitada kopsuturse, kiirabi kirjutab esmalt aruandesse alkoholimürgitus, aga hiljem selgub midagi muud. Kanep-alkohol, ecstasy-kanep, ecstasy-alkohol on peamised kombinatsioonid, mis alates 14-ndast eluaastast lapsi mürgitavad. Sageli sokutatakse esimene tablett salaja joogi sisse, et pidurid kaoks. Nii tekivad soovimatud vahekorrad, rasestumised ja saadakse ka HIV-viirus. Pikemaajalisel tarbimisel tekitab ecstasy raskeid depressioone, asotsiaalsust ja põhjustab enesetappe. Isegi siis, kui ollakse tegelikus elus vabanetud sõltuvusest, on aju ehitus sageli juba pöördumatult muutunud.

Järgmine meelemürk allakäigutrepil on amfetamiin (ants, amf, amfeta, vitamiin, vaese mehe kokaiin, speed, antonio, ahvirohi jt.), mis on eestlaste jaoks samasugune mõrvar kui venelaste jaoks heroiin. Kooliõpilased nimetavad seda vitamiiniks, sest see ergutab närvisüsteemi nagu piits hobust. See on nagu doping enne eksamit.