Asukoht: Rapla maakond, Kohila vald
Tallinnast Rapla poole sõites Kohilast paar kilomeetrit lõuna pool paikneb maanteest vasakul Keila jõe käärus Loone linnus, mida on nimetatud ka Lohu Jaanilinnaks. Loone oli muistse Harju üks tugevamaid kantse, suur ja tugevate kaitseehitistega linnus.
Kolmest küljest (põhjast, idast ja läänest) ümbritses seda kaitsevall, lõunast kaitses Keila jõgi. Kogu linnamäe pindala on ligi 1,5 hektarit (koos vallidega). Õueala pikkus on 100 meetrit ja laius 80 meetrit. Kaitsevall on hobuserauakujuline, 300 meetrit pikk ja algselt ilmselt 6 meetrit kõrge. Veel pärast varisemistki on kõrgus 4-5 meetrit. Valli peal olid kõrgenduseks algselt ilmselt palkehitised. Jõepoolses küljes vall puudub. Linnuse kagunurgas on väravakoht, mille kõrval Liivimaa kroonika andmeil oli ka kõrge torn. Põhjaküljel on kraavitaoline nõgu, mida kasutati ilmselt valli kuhjamiseks materjali kogumiseks.
Henriku Liivimaa kroonikas on mainitud Loone linnust Castrun Lone nime all, aga kroonika andmed on ümberkirjutuste ja vigade tõttu kohati raskesti mõistetavad. Siiski on teada, et aastatel 1216, 1220, 1223 kasutasid ristirüütlid Loone küla ja linnuse ümbrust puhkepaigana jõu kogumiseks, Harjumaa ning Rävala rüüstamistest hingetõmbamiseks.
Loone linnust algul vallutada ei õnnestunudki, kuigi ilmselt prooviti. Kindlus vallutati, rüüstati ja põletati maha alles 1224. aasta jaanuaris pärast kahenädalast piiramist. On liikvel ka üks müüt, et linnuse õuele on maetud linnuse kaitsmist juhtinud pealik Pikk Jüri, kelle täpne hauakoht praegu on siiski teadmata. 1914 aasta väljakaevamistel 2 suurt sääreluud ka leiti, kas need Pikale Jürile kuulusid, on teadmata. Liigub ka legend, et rahvas Jüri hauda teadis ja selle peal iialgi ei tallanud. Kõndis sellest suure austuse tõttu kaarega mööda. Viimast korda kasutati kindlust Jüriöö ülestõusu ajal ülestõusnute kogunemispaigana.
Loone linnus ei ole lõplikult läbi uuritud. Arheoloogilisi kaevamisi teostas 1914. aastal baltisakslane Friedenthal. Leiti savinõude kilde, kirves, vööpannal, odaotsi ja münte, mis viitasid 12-13 sajandile.
1974-1975. aastal arheoloog Tõnissoni juhtimisel toimunud väljakaevamiste käigus avastati veel teine linnus 250 meetrit lõuna pool, mis oli ilmselt põhilinnuse eelkindlustuseks kaitse eesmärgil. See kindlustus oli väiksem ja ilmselt kasutusel juba 10-11. sajandil enne suure linnuse rajamist. Väiksem kindlustus pidi kaitsma ilmselt suuremasse viivat teed. Väiksema linnuse valli väljakaevamisel leiti kivivall ja põlenud puitehitiste jäänuseid. Algselt moodustas väiksem linnus asulaga ühe terviku, aga mingil ajahetkel, kui vallutus- ja rüüsteretked sagenesid, ei vastanud see enam aja nõuetele. Seetõttu ehitati suurem ja paremini kaitstud linnus, Lohu Jaanilinn (Loone linnus), asulast eraldi. Paarislinnus on näiteks ka Keava linnus ja neid on Eestis teisigi. Praegu saab jõel kanuumatku korraldada ja linnus on pikniku- ja üritustepaigaks sobilik ning kasutusel.
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.