Päikesepõletuse korral vajab nahk toitmist ja vältida tuleb igasuguseid vaseliini, mineraalõlisid, parafiini jm. keemiat sisaldavaid kreeme. Ka kaitsekreemi valikul tuleks väga hoolikalt vaadata, mida see sisaldab. Oleks mõistlik vältida aktiivset päevitamist 11.00 – 15.00 vahel. Siis on päike kõige intensiivsem ja põletuse oht kõige suurem.
Loe edasi
Süda vajab oma tööks tervislikku toitu ja füüsilist liikumist. Iga päev peaks tund või paar liikuma värskes õhus. Südamepumba töös hoidmiseks on vaja piisavalt vedelikku tarbida. Vähesed inimesed joovad igapäevaselt vett, aga see on oluline südame normaalse töö jaoks.
Loe edasi
Päevast päeva puhkuse ja lõõgastuseta töötamine hakkab lõpuks tervisele halvasti mõjuma, mõjub halvasti ka suhetele ja pereelule. Inimene rabab tööd teha oma une ja puhkuse arvelt, unustab ära oma lähedased ega hooli millestki muust, isegi mitte oma tervisest.
Loe edasi
Käsi on vaja pesta toasooja vee ja rasvarikka lõhna- ja värvainetevaba võimalikult naturaalse seebiga. Pärast pesemist tuleks käenahka tingimata toitekreemiga määrida.
Loe edasi
Freud on öelnud, et inimene on terve, kui ta suudab töötada ja armastada. Kerge masendus elu ei sega, see võib mööduda ka iseenesest, liikumine ja füüsiline väsitamine aitavad sellest üle saada. Masenduse vorme on aga erinevaid, alati nõuab sellest üle saamine individuaalset lähenemist ja lähedaste toetust.
Loe edasi
Stressirohke olukord mõjutab inimesi väga erinevalt, mõni hakkab sööma, mõni uputab end töösse, mõni hakkab napsitama, mõni suitsetab vahetpidamata. Närvilises olekus on inimesel väga raske rahulikult paigal püsida. Sellises olukorras on vaja võtta aeg maha, istuda rahulikult ja hingata sügavalt, et saaks probleemile keskenduda.
Loe edasi
Juuste eest tuleb hoolt kanda samamoodi nagu kogu keha eest. Pahatihti ei pöörata juustehooldusele piisavalt tähelepanu. Siit leiad mõned toiduained, mis aitavad juuste tervist parandada.
Loe edasi
Külmetushaiguste hooaeg on kätte jõudnud. Kuidas võidelda koduste vahenditega gripi vastu, sellest nüüd pikemalt juttu tulebki.
Loe edasi
Teadagi ohustavad südant kõige rohkem suitsetamine, kolesteroolisisaldus veres, kõrge vererõhk, suhkrutõbi ja geneetiline soodumus. Aga suur osa on ka stressil, depressioonil ja sotsiaalsel staatusel.
Loe edasi
Suvine päike suurendab mõneks kuuks D-vitamiini sisaldust veres. Meie kliimavöötmes moodustub D-vitamiini keskpäeval päikesepaistelise ilmaga poole tunniga piisav kogus, paraku päikesekaitsekreemid takistavad selle tekkimist.
Loe edasi