Maailmas pole ilmselt ühtki inimest, kes poleks kunagi kellelegi haiget teinud või siis kellele poleks keegi teine haiget teinud. Igas inimsuhtes on teatud hulk disharmooniat, armastuses on oma keerdkäigud ja õnn ei ole kunagi päris pilvitu.
Loe edasi
Agressiivne ja vaenulik käitumine on üks võimalus kaitsta end haigetsaamise eest. Hirmud pärinevad enamasti lapsepõlvest ja varasematest halbadest kogemustest, olgu selleks hirmutekitav isik, halb olukord, suur hingeline trauma, õnnetus, sügav pettumus või raske kaotus.
Loe edasi
Mitteverbaalse suhtlemise all mõtleme kõike seda, mis kaasneb verbaalse suhtlemise ehk kõnega. Selles artiklis tulevad vaatluse alla kõnnak ja kehahoid.
Loe edasi
Inimesed annavad lubadusi aastavahetusel, üksteisele ja pidevalt ka igapäevases elus. Sageli ja suures osas kergekäeliselt antud lubadused aga luhtuvad headest eeldustest ja kavatsustest hoolimata.
Loe edasi
Täiskasvanutest umbes 10 protsendil on mingi foobia. Mida siis inimesed kõige rohkem kardavad? 10 kõige levinumat foobiat leiad.
Loe edasi
Inimene on Kõiksuse miniatuurne koondmudel, ideaaljuhul peaks temas kõik tasakaalus olema. Kuna maailm meie ümber on pidevalt muutuv ja arenev, siis jääb ideaalne tasakaal inimesele kättesaamatuks, aga samas ilusaks eesmärgiks.
Loe edasi
Edu on meie tegemiste tulemuste mõõdupuu, edukuse saladus peitub selle maailma reeglite tundmises. Kõik ihkavad õnnelikku ja harmoonilist elu, see on aga pidev õppimise protsess.
Loe edasi
Iga inimese keha lõhn on kordumatu ja unikaalne, üksnes sellele inimesele omane. Halb kehalõhn on kõige sagedamini tingitud halvast või puudulikust hügieenist, haigustest ja toidust. Füüsilise töö ja kehaliste pingutuste järel higistab keha ühtlaselt, higi on aga vesine ega lõhna nii halvasti.
Loe edasi
Mitmed tähelepanekud on näidanud, et kui perfektsionistlikke iseloomujooni on liiga palju, ilmneb inimesel suuri raskusi ümbritseva elu ja teiste inimestega kohanemisel. Liialdatud perfektsionism võib tekitada sundmõtteid ja isegi sundkäitumist.
Loe edasi
Inimese keha jaguneb kaheks võrdseks osaks, kumbki pool kannab informatsiooni. Keskliin kulgeb lauba keskmest jalgevaheni ehk sakraalkeskuseni. Meestel loetakse vasakut kehapoolt halvaendeliseks ehk negatiivset informatsiooni kandvaks, naistel paremat kehapoolt.
Loe edasi
