Pärast sõda lähevad lapsed Nõukogude Liidus jälle kooli.
Õpetaja küsib, kuidas keegi sõjas kaasa aitas.
Nataša ütleb: “Meie emaga kudusime sõduritele kindaid!”
Õpetaja kiidab: “Tubli tüdruk.”
Loe edasiAnekdoot: nõukogude lapsed
Silt: kool
Millest tekib koolistress?
Koolistressil on palju erinevaid põhjusi: suured klassid ja mammutkoolid, pingelised programmid, liiga mahukad kodused ülesanded, tuimavõitu tunnid, omavahelised pinged, koolikiusamine, väsimus, vaesemate ja vähemvõimekate alaväärsustunne, kehvad hinded ja eksamite hirm jt.
Loe edasiEksamistress – kuidas end säästa
Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge.
Loe edasiAnekdoot: Juku elu kõige õnnelikumad aastad
“Juku, millised on olnud sinu elu kõige õnnelikumad viis aastat?”
“Need olid siis, kui ma…”
Loe edasiEksamiteks valmistumine
Eksamite sooritamise edukus oleneb inimese võimekusest ja suhtumisest ning oskusest õppida. Vastu tahtmist õppides ei saavuta tavaliselt häid tulemusi või on saavutused lühiajalised. Huvi ja arusaamine eksami vajalikkusest on parimad motivaatorid. On vaja endale selgeks teha, miks on just see eksamisooritus tähtis ja konkreetne õppeaine vajalik. Ei õpita mitte kooli ega hinnete pärast, vaid ikka iseenda ja elu jaoks.
Loe edasiAnekdoot: lapsed, nimetage liitusid
“Lapsed, nimetage veel liitusid, aga Nõukogude oma ärge enam mainige,” palub õpetaja.
“Jah, Juku, palun nimeta 3 liitu!”
“Euroopa-liit…”
Loe edasiKuidas laps kooliküpseks saada?
Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.
Loe edasiKoolikiusamine
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine jne.
Loe edasiTähemärgid ja õppimine
Kuidas suhtuvad erinevad tähemärgid õppimisse? Kuidas hästi või halvasti õppimine kulgeb?
Loe edasiMilline on Sinu jaoks õige amet?
Ehkki töö tegemist peetakse ainult võimaluseks raha teenida, on töö tegemine siiski palju enamat. See on võimalus ennast väljendada ning arendada oma sünnipäraseid omadusi ja võimeid.
Loe edasi