Viiest abielupaarist neljal tuleb ette tülitsemist rahaküsimustes. Pere rahaasjadest peaks igas peres olema pereliikmetel ülevaade ja selle kasutamiseks kindlad reeglid.
Read MoreKuidas õpetada lapsele mõistlikku rahakasutust?
Silt: lapse kasvatamine
Kas sünnib poiss või tüdruk (jaapani meetod)
Kuidas kindlaks teha sündiva lapse sugu? Jaapani meetod võitab lapse soo määramisel arvesse viljastamise kuu ning mehe ja naise sünnikuud.
Read MoreKas sünnib poiss või tüdruk (hiina meetod)
Enamikke lapseootel paare huvitab see, kas nende perre sünnib poiss või tüdruk. Siit leheküljelt saad lugeda hiina iidse meetodi kohta, kuidas lapse sugu välja selgitada.
Read More8 nippi, kuidas lapses lugemishuvi äratada
Lugemishuvi saab tekkida vaid siis, kui perekonnas raamatud ja lugemine au sees on. Raamatutega tutvuma peaks juba väikelapseeas.
Read MoreMillised võiks olla isa nõuanded oma pojale?
Tõenäoliselt teeb iga noor mees oma elus palju vigu, sest kõik ju eksivad. Küsimus on vaid selles, kui palju ta neist vigadest õpib ja kas üldse õpib. Isa võiks selgitada, et parem on küll õppida teiste vigadest, aga ka enda vigadest õppimine teeb targemaks, isegi kui mitu korda samasse ämbrisse astudes lõpuks ikkagi õppust võetakse.
Read More10 tarkust poja emale
Kui ema ja poja suhted on olnud soojad ja mõistvad, annab see pojale suuremad võimalused lähedussuhetes õnne leida. Enamasti otsib poeg oma tulevases mõningast sarnasust emaga. Kes muu kui mitte ema saab õpetada poega naisi austama. Iga ema peaks aru saama, et mehe ja naise kõige suuremad erinevused on mõttemaailmas.
Read MoreKuidas laps kooliküpseks saada?
Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.
Read MoreHüperaktiivne laps
Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Read MoreKuidas saada hakkama lapse jonniga?
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Read MoreVäikese lapse hirmud
Pidev muserdav hirmutunne on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks juba lapseeas. Mõned teadlased arvavad, et juba sünnieelne aeg ja sündimise käigus saadud psühhotrauma külvab lapse hinge hirmuseemned. Igasugune teadmatus põhjustab suuremal või väiksemal hulgal hirmu (ka täiskasvanutes).
Read More
