Stress on paratamatu osa meie igapäevaelust, kuid selle mõju saab vähendada, rakendades teatud strateegiaid ja tehnikaid.
Loe edasiKuidas vähendada stressi igapäevaelus?
Silt: stress
Parim arst inimesele on teine inimene
Tervisehädad saavad alguse stressist ja hingelistest ebakõladest. Kui hing on pikalt haige, siis on varsti ka ihu. Vähestel õnnestub vältida igapäevaelu pingeid, mistõttu on oluline suhelda inimestega, kes on optimistlikud ja elurõõmsad.
Loe edasiVäsimuse varjatud põhjused
On tavaline, et varakevadel vaevab inimesi väsimus. Pikast talvest ja vitamiinipuudusest räsitud keha vaevleb energiapuuduses. Väsimus võib tekkida aga ka muudel põhjustel.
Loe edasi4 märki, mis näitavad, et inimene on läbipõlemise äärel
Kindlasti on töötegemise võime väga hea ja kasulik omadus, aga vahel teeb inimene endale liiga, kui oma tublidust endale ja teistele tõestada püüab. Kusagil on igaühe võimete piir, millest üle minna ei tohiks.
Loe edasiKuidas tunda ära masendust meestel ja naistel?
Freud on öelnud, et inimene on terve, kui ta suudab töötada ja armastada. Kerge masendus elu ei sega, see võib mööduda ka iseenesest, liikumine ja füüsiline väsitamine aitavad sellest üle saada. Masenduse vorme on aga erinevaid, alati nõuab sellest üle saamine individuaalset lähenemist ja lähedaste toetust.
Loe edasi5 lihtsat võtet stressi tõrjumiseks
Stressirohke olukord mõjutab inimesi väga erinevalt, mõni hakkab sööma, mõni uputab end töösse, mõni hakkab napsitama, mõni suitsetab vahetpidamata. Närvilises olekus on inimesel väga raske rahulikult paigal püsida. Sellises olukorras on vaja võtta aeg maha, istuda rahulikult ja hingata sügavalt, et saaks probleemile keskenduda.
Loe edasiMillest tekib koolistress?
Koolistressil on palju erinevaid põhjusi: suured klassid ja mammutkoolid, pingelised programmid, liiga mahukad kodused ülesanded, tuimavõitu tunnid, omavahelised pinged, koolikiusamine, väsimus, vaesemate ja vähemvõimekate alaväärsustunne, kehvad hinded ja eksamite hirm jt.
Loe edasiStressiga seonduvad haigused
Stressi nimetataksegi vaikseks tapjaks, kuna see on nii paljude tervisehädade põhjuseks ja haiguste süvenemise kiirendajaks. Vähemalt 50% inimestest kogeb nädalas korra mingit stressiga seonduvat ilmingut, pooled neist on tugevad või keskmised.
Loe edasiStressiületamise strateegia
Inimesed seostavad stressi kiirustamisega, närvilise olekuga, pideva muretsemisega, töö- ja olmeprobleemidega. Kõike peab jõudma ja hästi. Stressi tekitab iga järsk elumuutus (kolimine, abiellumine, töökoha muutus, laste lahkumine kodust). Stress ei ole lihtne mõiste ja selle mõõtmine on veelgi keerulisem.
Loe edasiEksamistress – kuidas end säästa
Stressis olev keha on kaitseseisundis ja energia ning mõtlemisvõime on blokeeritud. Küllalt pikka aega mõjutav stress mõjub kehale halvasti. Ülemäärane stress mõjutab närvi- ja sisenõristussüsteemi ja ohustatud on ka immuunsussüsteem, mistõttu ka viirushaigused hakkavad kergemini külge.
Loe edasi
