Mida noorem on inimene, seda rohkem on tema kehas vett. Lootes on 95%, vastsündinus 80%, täiskasvanud mehes 60-70%, täiskasvanud naises 40-60%. Vesi on inimese jaoks asendamatu. Kui ilma toiduta võib inimene vastu pidada 30-50 päeva, siis ilma veeta vaid 3-5 päeva.
Read More
Või sattus suure põlu alla täiesti asjatult. Võid omastab organism kergesti ja see sisaldab elutähtsaid vitamiine A, E, D ning seega kaitseb silmanägemist, võitleb vananemise, loiduse, väsimuse, veresoonte ummistuste vastu.
Read More
Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses.
Read More
Miljonid inimesed maailmas kannatavad unehäirete all. Pidev unepuudus muudab tusaseks ja närviliseks, ei lase keskenduda, vähendab töövõimet, tekitab depressiooni, suurendab ohtu sattuda õnnetustesse ja muudesse jamadesse, nõrgendab immuunsüsteemi.
Read More
Aedviljade söömine võib aidata vältida paljusid haigusi, aga need ei maitse paljudele. Kunstväetised võivad muuta nende maitseomadusi, mistõttu poest ostetud puu- ja köögiviljad polegi sageli maitsvad.
Read More
Paljud inimesed on hädas külmetavate käte-jalgadega, eriti külmal ja niiskel ajal, aga mõnikord isegi suveperioodil. Enamasti näitab see kehvapoolset verevarustust.
Read More
Rohelise tee kasulik toime on ammu tõestatud. Selles on palju antioksüdante, mis aitavad organismil puhastuda. See ergutab maksa tööd, omab vähivastast toimet, vähendab halba kolesterooli, aitab vererõhku alandada, südameprobleeme ennetada, mõjub seedimisele hästi.
Read More
Psüühika seisukord mõjutab haiguste kulgu ja tekkimist, enam kui pooled haigused on hingelise päritoluga. Ülemäärane stress mõjutab eriti tugevalt immuunsussüsteemi, krooniline närvipinge soodustab haigestumist, viirusnakkused hakkavad kergemini külge.
Read More
Olmemüra, liiklusmüra, tümpsmuusika, tööstusmüra, elektrooniline müra jne häirib inimest pidevalt. On ekslik arvata, et müra kahjustab ainult kuulmist, see kahjustab ka närvisüsteemi ja füsioloogilisi protsesse. On täiesti ilmselge, miks inimesed tänapäeval nii närvilised ja endaga puntras on. Üks oluline faktor on pidev ümbritsev müra, mille eest pole võimalik põgeneda.
Read More
Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates?
Read More
This will close in 0 seconds
