Kõrvenõgesed kasvavad umbrohuna elamute läheduses, prügipaikades, teeservades, karjamaadel, aedades jm. Värske kõrvenõges sisaldab süsivesikuid, valke, rasvu, mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi), rohkesti vitamiine (A, C, B, K, E).
Loe edasi
Õunapuu kuulub roosõieliste taimede hulka ja tema kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat ja Hiinat. Maailmas on teada üle 7500 õunasordi.
Loe edasi
Veel mitukümmend aastat tagasi oli banaan meie toidulaual suur haruldus. Banaanide kodumaaks peetakse Aafrikat, Aasiat, Põhja-Austraaliat või Malaisiat. Arvatakse, et esimestena proovisid banaane vanad egiptlased.
Loe edasi
Enamasti kõik teavad, et mahetoit on kasvatatud looduslikult, ilma pestitsiidideta, puhtas keskkonnas, keemiat kasutamata, aga ökotoit ei pruugi alati olla tõeline mahetoit.
Loe edasi
Just sibulaliste (talisibula, murulaugu, porrulauk jt.) pealsed aitavad toidulauda rikastada C-vitamiiniga ja leevendavad kevadväsimusest tingitud vaevusi imehästi.
Loe edasi
Suvi on parim aeg grillimiseks, sest päikesepaiste on heledaim, väljas on soe, õhtud on pikad ja värsket rohelust on nii ümbritsevas keskkonnas kui suhu pistmiseks võtta. Grillida saab koduaias, metsa all või mere ääres.
Loe edasi
Jumalate joogiks on peetud küll pigem veini, aga vähemalt asteekide jaoks oli see kakao. Muistsed indiaanlased Ameerikas avastasid, et see jook annab jõudu ja energiat ning muudab reipamaks.
Loe edasi
On mõistlik uurida enne söögikoha tausta. Vaadata internetis kodulehte, uurida menüüd ja hindasid, lugeda arvustusi, küsida tuttavatelt, et ei peaks hiljem pettuma.
Loe edasi
Mitu kommi oleks tervislik lapsele päevas anda, et tervis ei kahjustuks? Sünnipäraselt pole lastel magusavajadust ega kommiisu. Täiskasvanud õpetavad ise lapsed kommidega maiustama.
Loe edasi
Paljude jaoks on hommikusöök mõttetuks tegevuseks või on nende elutempo niivõrd kiire, et neil polegi aega hommikul korralikult süüa. Selles artiklis ära toodud peamised põhjused, miks tuleks hommikusöögile enam rõhku panna.
Loe edasi