Pihlakas on Eesti rahvapärimuses ilmselt võimsaima väega “nõiapuu” ja üks omapärane ravimtaim. Sõna pihlakas on ilmselt soome-ugri algupäraga.
Loe edasiSilt: vanad eestlased
Mälumäng: talv
Vasta 10-le küsimusele, mis puudutavad talve ja rahvakalendri tähtpäevi.
Loe edasiMälumäng: eestlaste kombed ja traditsioonid
Vanadel eestlastel oli palju erinevaid kombeid ja traditsioone. Kas tead neid?
Loe edasiSurm ja suretamine vanade eestlaste uskumustes
Suretamine oli vanadele eestlastele oluline, surma võeti kui loomulikku elu osa. Isegi lähiminevikus veel surid inimesed lähedaste keskel omas kodus.
Loe edasiVanarahva tarkusi uue aasta õnne sepistamisel
Mõnedki vanarahva kommetest on tänapäevani säilinud, millest levinuim on õnnetina valamine. Jõulude ajal ennustati tavaliselt kevadist ilma. Külmad jõulud kuulutasid sooja lihavõtteaega ning kuiva jaanipäeva.
Loe edasiVanade eestlaste uskumused lastesaamisest ja lastetusest
Eesti vanarahvas on öelnud, et iga lapse tarvis on leib loodud. Lastetut naist on võrreldud oksteta puuga, lastetut meest on peetud aga täiesti tühiseks. Eesti vanarahvas pidas parajaks laste arvuks mehe jaoks kaks poega ja naise jaoks kaks tütart ehk siis neli last.
Loe edasiVanade eestlaste tarkus kodu rajamisel
Eestlase jaoks on kodu ja koduõu väga olulised asjad, hing igatseb oma maja isegi linnas elades. Eestlane püüab vastavalt oma võimalustele ikka oma kodu rajada, vähemalt suvemaja kuskile metsa, mere äärde või veesilma lähedale.
Loe edasiAnekdoot: muistsed eestlased
Juba muistsed eestlased pidid vaesuses elama!
Loe edasiKäsiraamat: pühad ja tähtpäevad
Eestis tähistatavad pühad ja tähtpäevad. Siit leheküljelt saad vastuse, mis kuupäeval üks või teine püha on ning ka kirjelduse püha päritolu ja traditsioonide kohta.
Loe edasiVanarahva tarkusi ilma kohta
Siit lehelt leiad erinevaid vanarahva tarkusi, mida saab igaüks kasutada ilma ennustamisel.
Loe edasi