Linnas elades ja liiga nutikeskses maailmas kipuvad inimesed kaugenema elu põlisväärtustest, loodusest ja ka raamatutest. Kes on kord lugemise “pisiku” saanud, see ei vabane enam. Lugemisoskuse puhul on väga oluline loetud teksti mõistmine. Kuidas saavutada laste lugemisharjumust?
Read More
Vanemad kipuvad sageli ise lapse elu liiga mugavaks tegema. Laps vajab vanuse kasvades usaldust, kohustusi ja ka isiklikku ruumi. Eriti oluline on see teismeeas.
Read More
Kuidas kindlaks teha sündiva lapse sugu? Jaapani meetod võitab lapse soo määramisel arvesse viljastamise kuu ning mehe ja naise sünnikuud.
Read More
Enamikke lapseootel paare huvitab see, kas nende perre sünnib poiss või tüdruk. Siit leheküljelt saad lugeda hiina iidse meetodi kohta, kuidas lapse sugu välja selgitada.
Read More
“Mnjaa, ei tule meie poisist mitte midagi välja!”
“Miks sa nii arvad? Peab ainult kannatust varuma ja küll tuleb…”
“No ma ju näen, et ei tule! Aitab sellest!”
Read More
Järjest rohkem on kodusid, kus ühe katuse all elab kaks või rohkemgi põlvkonda. Kiiresti tõusvate eluasemehindade ja rahvastiku vananemise tõttu jääb rohkem lapsi kauemaks koju ja eakad vanemad pöörduvad tagasi oma täiskasvanud laste juurde. Siit saad lugeda, mida on vaja teada, kui renoveerid või kujundad kodu, et see sobiks kõigile pereliikmetele, sealhulgas kõige väiksematele.
Read More
Kui ema ja poja suhted on olnud soojad ja mõistvad, annab see pojale suuremad võimalused lähedussuhetes õnne leida. Enamasti otsib poeg oma tulevases mõningast sarnasust emaga. Kes muu kui mitte ema saab õpetada poega naisi austama. Iga ema peaks aru saama, et mehe ja naise kõige suuremad erinevused on mõttemaailmas.
Read More
Iga üliaktiivne laps ei ole veel hüperaktiivne, kuigi sellist diagnoosi kiputakse andma pea igale suurele rüblikule. Ebatavaline liikuvus ei ole selle haiguse peamine tunnus. Oluline on hoopis lapse puudulik tähelepanu- ja konsentreerumisvõime.
Read More
Esimesest kolmanda eluaastani on lapsel jonniiga ja seda perioodi iseloomustavad lapse ägedad tundepuhangud. Selles eas ei käitu lapsed nii nagu vanemad ootavad ja eeldavad. Nad võivad väriseda raevust, teha kõrvulukustavat kisa, viskuda põrandale, trampida jalgu, lüüa või hammustada kaaslasi ja isegi oma lähedasi inimesi.
Read More
Pidev muserdav hirmutunne on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks juba lapseeas. Mõned teadlased arvavad, et juba sünnieelne aeg ja sündimise käigus saadud psühhotrauma külvab lapse hinge hirmuseemned. Igasugune teadmatus põhjustab suuremal või väiksemal hulgal hirmu (ka täiskasvanutes).
Read More
This will close in 0 seconds
