Olmemüra, liiklusmüra, tümpsmuusika, tööstusmüra, elektrooniline müra jne häirib inimest pidevalt. On ekslik arvata, et müra kahjustab ainult kuulmist, see kahjustab ka närvisüsteemi ja füsioloogilisi protsesse. On täiesti ilmselge, miks inimesed tänapäeval nii närvilised ja endaga puntras on. Üks oluline faktor on pidev ümbritsev müra, mille eest pole võimalik põgeneda. Linnas elades pole tänavamüra eest kuskile pääsu, kui elukoht või töökoht asub tiheda liiklusega kohas. Enamasti harjuvad tänavaäärsete majade elanikud müraga, aga head see nende tervisele ei tee. Kõige rohkem tekitavad müra lennukid, aga ka suured veokid ja tööstused. Lennujaamade lähedal üle asumite kulgevate lennuliinidega ei saa inimene midagi ette võtta, neid ei saa lihtsalt niisama ära muuta. Pidev automürin võib isegi hullem olla kui lennukimüra. Ka mõned ettevõtted on väga mürarikkad. Müra vähendamiseks piiratakse linnades sõidukiirust, raskeveokid juhitakse elamupiirkondadest kõrvale, sõidutee õige pinnakate aitab vähendada mürafooni, müra vähendavad ka müratõkked ja suurte puude alleed. Isegi maal pole müra eest alati pääsu. Rohepöörde käigus planeeritavate tuulegeneraatorite pidev undamine kostab paari kilomeetri kaugusele ja mõjub väga halvasti nii psüühikale kui ka kuulmisele.

Kuulmislangus käib enamasti kaasas vanadusega, aga pidev müra meie ümber ohustab ka noori inimesi ja see tekkib vähehaaval. Kui raadios või teleris kõneldu pole kohati enam arusaadav, kontserdimuljeid saadab mingi kriipiv helimoonutus, lumi enam jalge all ei krudise või suviseid ritsikaid enam ei kuule, siis on kahjustus juba sügav. Eakad inimesed ütlevad, et nad kuulevad, aga ei saa aru. Sisekõrv ja peaaju kuulmiskeskus on minetanud tundlikkuse. Kõigepealt kaovad kõrge sagedusega helid, kaashäälikud jäävad hägusaks, nagu neid polekski. Sellised kuulmishäired ravile ei allu, kuuldeaparaat peab olema aga kohandatud iga konkreetse inimesega, seda ei saa poeletilt või apteegi vabamüügist osta. Pidev müra tekitab lisaks kuulmiskahjustustele ka kestva ärritus- ja pingeseisundi, mis pikaajalisel mõjumisel halvendab tervist mitmes mõttes (mõjub südamele, sisesekretsioonile, hingamiselunditele ja vaimsele tervisele). Kui müra tõttu vaevab pidev väljamagamatus, kahjustab see immuunsüsteemi. On väga hoolimatu enda ja ka teiste suhtes, kui detsibellidesse sukeldutakse läbimõtlematult.

Kuidas end kaitsta?

1. Saab parandada oma kodu helikindlust ja vähendada müra oma kodus. Kehva heliisolatsiooni ei põhjusta mitte niivõrd ehituse halb kvaliteet, vaid ehitusmaterjalide helikindlus. Suuremad õhuvahed vooderdamisel annavad parema efekti. Õiged konstruktsioonid ja materjalid on müra vähendamisel abiks. Kortermajades vähendab ülemiste naabrite müra topeltlagi ja alumiste naabrite müra õige põrandakate. Uued aknad on enamasti helikindlamad. Ka sisustus ja selle õige paigutus aitab müra isoleerida. Vanad küttessüsteemid, kodumasinad, telerid, arvutid saab välja vahetada vähem müra tekitavate vastu. Detsibellid tuleks kodus teadlikult keerata vaiksemaks kõikides seadmes. Magalapiirkondades häirib linnamelu vähem, palju suuremaks probleemiks on naaberkorteritest tulev müra. Häirivat „müra” võib tekitada isegi elukaaslane oma norskamisega. Sel juhul saab kasutada kõrvatroppe või mingeid norskamist vähendavaid abivahendeid, võib magada ka eri tubades, kui ruumi on. Tugevasti norskav voodipartner võib olla suur probleem, sest uni on väga oluline ka mürast puhkamise mõttes.

2. Kõrvadele tuleks anda puhkust teadlikult. Vaikusehetki peaks iga inimene endale regulaarselt võimaldama. Kõrvaklappidega pidevalt kõva heli kuulamine säästab küll teisi, aga kahjustab kasutaja kõrvu ja kuulmist. Ka teleri või raadio detsibellid tasuks hoida mõõdukal tasemel, isegi kui see kedagi teist ei sega.

3. Aeg-ajalt peaks andma pikemalt puhkust nii kõrvadele kui oma närvissüsteemile. Keskkonna vahetamine, looduses viibimine või lihtsalt vaikuses olemine aitab taastuda. Aeg-ajalt on kasulik aktiivsest suhtlemisest puhata ja leida vaikne privaatne koht enda tasakaalu viimiseks.

4. Mürarohkes keskkonnas töötades peaks kindlasti kõrvu klappidega kaitsma ja pärast tööpäeva tuleks anda rahu ja vaikust oma kõrvadele. Regulaarne tervisekontroll on väga vajalik, kui elatakse või töötatakse pidevas mürafoonis. Kuulmist peaks sel juhul kontrollima regulaarselt, et pöördumatuid kahjustusi ei tekkiks.

5. Võib kolida maale või vaiksemasse piirkonda, sest suurte magistraalide ja liiklussõlmede lähedal ei ole õige elupaik. Kolimine nõuab aga pealehakkamist ja ressursse, alati polegi see võimalik. Suured ostu-müügitehingud on sellises piirkonnas väga vaevarikkad, keegi ei taha kolida mürarikkasse piirkonda. Püsiva elukoha valikul peaks arvestama alati tulevikuperspektiividega.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.