Ilmselt on iga inimene valuga mingil viisil kokku puutunud. Valu tekitab piina, on väga ebameeldiv ja viitab haigusele, vigastusele või mingile häirele organismis. Kroonilised valud lausa laastavad inimese psüühikat ja keha.

Mis on valu eesmärk?

Valul on alati keha kaitsev funktsioon

Valu on alarmiks, mis paneb inimese abi otsima. Näiteks selja äratõstmisel muutub selg lihaspinge tõttu kangeks, mis takistab liigutusi ega lase vigastusel süveneda. Hambavalu sunnib minema hambaarsti juurde isegi selle inimese, kes muidu sinna iialgi ei läheks. Südameinfarkti puhul sageli valu puudub ning just seetõttu ei saa haige õigel ajal abi. Alati on vaja välja selgitada valu põhjus. Valu taluvus erineb väga suures ulatuses. Naised kaebavad valu üle veidi sagedamini, mehed taluvad valu paremini. Emotsionaalsed inimesed reageerivad valule ägedamalt kui tasakaalukad. Ka erinevad rahvused taluvad erinevalt, eestlane on suhteliselt kannatlik ja suure taluvusega. Temperamentsemad lõunamaalased taluvad valu tunduvalt halvemini kui rahulikumad põhjamaalased.

Kõige sagedasem valu on peavalu

Pingepeavalu kogevad pea kõik inimesed elu jooksul, aasta jooksul kogeb seda vähemalt korra kolmveerand inimestest. Migreeni- või kolmiknärvivalul näib isegi põhjus puuduvat. Iseloomulik on sellele surve- või raskustunne peas, aga sellega ei kaasne iiveldust, mis on omane migreenivalule. Migreenivalu puhul võib inimene raskel juhul isegi oksendada. Tavaliselt ei piira pingepeavalu igapäevast tegevust ja seda saab üldlevinud valuvaigistitega leevendada. Tõenäoliselt on selle põhjuseks koljulihaste pinge. Tundlik inimene võib tunda peavalu emotsionaalse pinge, ärevuse, depressiooni, unevaeguse, ületöötamise, üleväsimuse korral ja ka siis, kui pidutsemisega on liiale mindud. Selle vastu aitavad retseptita ravimid (näiteks paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen jt.).

Mõnel inimesel võivad pingepeavalud pärilike omaduste tõttu muutuda krooniliseks, aga igapäevaselt valuvaigisteid kasutada ei saa, sest kõigil ravimitel on ka kõrvalmõjud. Ka antidepressandid pärsivad kroonilist valu, aga nende pidev tarvitamine on juba “õhukesel jääl kõndimine”. Parim viis oleks pingetest hoiduda, töö ja puhkus tasakaalus hoida, aga alati pole see võimalik ega olene inimesest endast. Migreenivalu vaevab rohkem naisi, aga ka paljud mehed on sellega hädas. Mõõdukas migreen möödub iseenesest, raskel kujul tekib iiveldus ja oksendamine, valgus- ja helitundlikkus ning kehalisel tegevusel valu suureneb. Migreenihaige vajab vaikust, rahu ja hämarat ruumi. Migreenihoog võib kesta mõnest tunnist mõne ööpäevani, tavaliselt üks kord kuus, mistõttu naistel seostatakse seda ka kuutsükliga. Tavalised valuvaigistid migreeni puhul ei toimi, vaid kerge või mõõduka migreeni puhul võib olla neist mingit leevendust. Paremad on lahustunud kujul nn. “kihisevad” tabletid, mis kiiremini imenduvad. Tugeva migreeni jaoks on tänapäeval spetsiaalsed migreeniravimid tableti, aerosooli või süsti kujul, mida saab retseptiga.

Teisel kohal on seljavalud

Seljavalu kogevad aasta vältel umbes pooled inimestest ja elu jooksul kogeb neid suurem osa. Väga sagedased on nimmevalud. Kui valu liigub ka jalga, on tegemist nimmeradikuliidiga. Valu suureneb liigutustel, eriti ettepainutamine ja istuvast asendist püstitõusmine on valulik. Valu leeveneb rahulikus olekus, kestab lühemat või pikemat aega, kord ägenedes ja siis jälle leevenedes, võib mööduda ka ilma ravita. Umbes kolmandikul kuni pooltel juhtudest areneb mõne aasta pärast välja radikuliit, mis vajab juba tõsisemat ravi. Võib korduda mitme aasta pärast ja võib vaevata ka aastas mitu korda. Abi on põletikuvastastest ravimitest, mida saab perearsti retseptiga. Sellistel ravimitel on mao limaskesta ärritav toime, mistõttu tuleb neid võtta koos toiduga. Kergemal juhul saab kasutada vabamüügis olevaid salve. Spetsiaalsete kehaliste harjutustega saab hoida selja paindliku ning tugevana. Seljavalusid soodustab pikalt sundasendis töötamine ja pidev raskuste tõstmine.

Kolmandal kohal on lihas- ja liigesevalud

Kui liigese- ja luuvalud on vanemaealistele omased, siis lihasvalud noorematele. Lihasvaludest on kõige sagedasemad valukohad õlalihased, seljalihased, liigesevaludest õla- ja hüppeliigesed, vanemas eas ka puusaliigesed. Peamiseks põhjuseks on venitused või vigastused, vanemas eas kulumine. Kergemini saavad viga lihaste ja luude kinnitumiskohad, eriti sporditraumade puhul. Valu suureneb liigutamisel ja kompimisel võib tajuda valupunkte. Tavalised valuvaigistid ja liigestele-lihastele puhkuse andmine kiirendavad väiksema trauma möödumist. Keskmised ja suuremad traumad vajavad kindlasti arstiabi.

NB! Keha seesmised valud (valud rinnus, kõhuvalud, valud neerude või maksa piirkonnas, kõrvavalud jt.) vajavad alati arsti kaasamist ja täpsemat uurimist. Nende eiramine võib olla lausa eluohtlik. Hambavalu sunnib enamasti alati abi otsima, selle ennetamiseks oleks profülaktilises mõttes mõistlik igal aastal korra hambaarsti külastada. Regulaarne tervisekontroll aitab terviseprobleeme ennetada ja tuleb õppida oma keha “kuulama”.

Mida peaks veel teadma valu ravimisest?

1. Valul on alati põhjus, mille väljaselgitamiseks on mõistlik spetsialistiga konsulteerida.

2. Valuvaigistit tuleb võtta optimaalne kogus, mis juhendil alati kirjas on. Täpselt nii palju kui ette nähtud ja nii vähe kui võimalik. Iga ravimiga kaasneb teatud kõrvalmõjude risk, mistõttu on mõistlik enne ravimi tarbimist tootelehe infot lugeda.

3. Krooniliste valude puhul ei tohiks tarvitada valuvaigisteid üle kahe nädala kuus ja retseptiravimeid ei tohi mitte kunagi kasutada ilma arsti soovituseta.

4. Kõik valuvaigistid (peale paratsetamooli) ärritavad mao limaskesta, neid tuleb võtta koos söögiga ja seedeelundite haavandtõve korral valuvaigisteid kasutada ei tohi.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.