Inimese füsioloogiline vananemine algab juba kolmekümneselt, aga tegelikult veelgi varem. Eluaastatega kaasnevad protsessid kehas sõltuvad suurel määral ümbritsevast keskkonnast, eluviisist, tervisenäitajatest ja närvisüsteemist. Need sõltuvad ka sellest, milline on inimese elutahe ja käitumine, kas tema elul on sihid ja eesmärgid. Oskus elada tähendab tegelikult ka oskust vananeda. Hall pea ei tähenda sugugi mitte halli ja tuhmi vaimu ning mõistust. Üle 75-st inimest loetakse ametlikult vanaks, üle 90-sed on juba pikaealised. Paraku on vanaks saamine ainus võimalus elada kaua.

Igal inimesel on kolm vanust:

1. Astronoomiline vanus algab sünnihetkest ja seda mõõdetakse aastates. See on ka passis ja ametlikes dokumentides kirjas.

2. Bioloogiline vanus sõltub inimese kehalisest ja vaimsest võimekusest, tervisest ja eluviisist. Heas füüsilises vormis terved ja treenitud inimesed paistavad nooremad.

Sotsiaalne vanus, mille annavad teised inimesed, kes tegelikku vanust ei pruugi teada, antakse enamasti visuaalse vaatlusega. Teised inimesed võivad teha nii nooremaks kui vanemaks. Sotsiaalne seisund, enda eest hoolitsemine, iseloom ja välimus mõjutavad seda. See oleneb ka enda tuunimisest, kuigi ilulõikused ja -protseduurid ei pruugi alati nooremaks muuta, sest nendega on seotud ka terviseriskid ning muud ohud. Sotsiaalselt aktiivsed, sõbralikud, liikuvad ja rõõmsameelsed inimesed paistavad aga alati nooremad. Kõige tähtsam on vaimselt mitte vananeda, sest noor hing veab ka vana ihu hästi edasi ja muudab elu isegi kõrges vanuses elamisväärseks. Vananemine oleneb ka sellest, milline on ühiskond, kuidas suhtuvad vananevatesse inimestesse nooremad ja vastupidi. Reaalse vananemisega kaasneb sageli kibestumine, soov suruda nooremaid oma arusaamade raamidesse. Üks hirmus vihastamine võib lühendada eluiga mitu nädalat, ka pidev torisemine, virisemine ja hädaldamine mõjutavad enesetunnet ning tervist. 15 minutit südamest tulevat naeru aga pikendab elu. Kui palju on aga neid vanu inimesi, kes südamest naeravad?

Selge on see, et virisevad, arvustavad, tänitavas toonis õpetavad, kamandavad, hädaldavad ja pahurad vanainimesed peletavad endast eemale nooremad ja elurõõmsamad. Nii tekkibki nooremates halb suhtumine vanematesse inimestesse. Iseloomuomadused ei ole seotud vanusega, vaid inimese olemusega. Vananemine on paratamatus ja nii tulebki seda võtta, nautida seejuures nii palju kui võimalik, leida väikesi rõõmuhetki ja otsida endale meeldivat ning rõõmupakkuvat tegevust. Õppimine muudab aju paindlikumaks igas vanuses. Vanemas eas ei tohiks oma kogemusi, teadmisi ja sotsiaalseid oskusi vaka all hoida. Neid peaks igal võimalusel kasutama ühistes huvides, et ka teistel oleks neist teadmistest ja oskustest kasu. Lisaks keha treenimisele vajavad ka mälu ja mõtlemine treenimist. On teaduslikult tõestatud, et need, kes oma aju ka kõrges eas kasutavad, kannatavad vähem vanadusnõtruse all. Igasuguse loomingulise töö mõõdupuu on alati looming, mitte looja vanus.

Tõelised Loojad on just vanas eas väga produktiivsed. Uuringud on tõestanud, et kõige vanemaks elavad õpetajad, usuteadlased, psühholoogid, aednikud, metsnikud, mesinikud ja kõik need, kes oma tööd teevad pühendumusega ja väsimatult. Aga ka need, kes on rahulikud, rõõmsad ja sõbralikud, kes ei vihasta iga pisiasja peale. Just vanas eas võib kirja panna oma mälestusi ja elukogemusi järeltulevatele põlvedele. Võib uurida sugupuud, teha erinevaid loomingulisi tegevusi (joonistada, maalida, luuletada, voolida, teha käsitööd või kasvatada taimi). Võib isegi mõne uue oskuse õppida, mitte küll virtuoosi tasemel, aga enda lõbuks ikkagi. Iga tegevus, mis pakub rõõmu, aitab ka vananeda ja heas toonuses püsida. Liikumine värskes õhus mõjub hästi ja hoiab nooruslikkust. See soodustab ka und, mis vanemas eas kipub kehvapoolne olema. Puhanud inimene näib samuti noorem ja rõõmsam. Kindlasti on raskeim katsumus see, kui kõrvalt kaob pikaajaline teekaaslane, kellega on kaua koos oldud ja elatud. Eriti on see meeste jaoks raske, kui kaob hingetugi. On oluline leida endale elus hing kõrvale, olgu see või koer, kellega peab iga päev jalutamas käima või kass, kelle nurrumine rahustab ja ravib. On igas vanuses väga oluline hoida oma lähedasi inimesi, sest hüljatuna ja üksinda on ka vanadust raskem taluda. Ka noored inimesed ei jää igavesti nooreks, vanaduse eest ei saa lõputult põgeneda.

On vähemalt 5 põhjust, mille poolest tasub vanas eas rõõmustada:

1. Kui on pikki aastaid oldud kui “orav rattas”, siis just vanaduses saab loobuda väljendist “ma pean” ja selle saab asendada väljendiga “ma tahan”. Saab tegelda just asjadega, mida tegelikult soovitakse teha ja tulebki otsida endale sellist tegevust. See hoiab erksa, noorusliku ja rõõmsana.

2. Vanas eas kaob enamasti soov teistele muljet avaldada ja närvitsetakse pisiasjade pärast vähem. Kõige rahutum periood inimese elus on produktiivne iga, kui tuleb jaotada end karjääri ja pere vahel. Kui lapsed on edukalt suureks kasvatatud, siis stress väheneb. Lähedastega suhtlemine võib igas vanuses olla kõige suurem õnn, kui üksteisest hoolitakse.

3. Elukaaslasega ollakse vanemas eas lähedasem. Kui on püsitud pikalt koos, siis mõistetakse teist inimest paremini ja ollakse koos kui kaks sõpra ja teekaaslast. Kõik “nurgad” on “maha lihvitud”. Isegi seksist ei pea loobuma, kui selleks veel võimekust on.

4. Külmetushaigused kimbutavad vanu inimesi vähem, sest immuunsus on kõikvõimalike haigustekitajatega juba kokku puutunud. Terve vanainimene ei haigestu kuigi sageli. On ilmselge, et vanadus ja haigused ei ole ilmtingimata omavahel seotud, ka vanas eas võib olla suhteliselt terve. Peab vaid elutempot maha võtma, sest võimekus on keha “kulumise” tõttu väiksem.

5. Kui vanad inimesed saavad võimaluse oma erialal pikalt töötada, teevad nad vähem vigu, sest nad ei kiirusta enam, on hoolsamad ning nende kogemused on suuremad. Paraku ei ole see iga elukutse puhul aga võimalik.

Millest sõltub inimese nooruslikkus ja tervis?

Uuringute järgi sõltub geenidest vaid 15-20%, keskkond ja meditsiin mõjutavad umbes sama palju ja ülejäänud osa on inimese enda teha. Palju sõltub inimese enda eluviisist, toitumisest, harjumustest, sotsiaalsusest. Bioloogilised näitajad võivad olla tegelikust vanusest kõrgemad või madalamad. Inimesed, kes on terved, toituvad tasakaalustatult, tegelevad jõudumööda spordiga, liiguvad palju värskes õhus, valitsevad oma emotsioone ega ärritu iga pisiasja pärast, võivad paista tegelikust vanusest mõnikord isegi mitukümmend aastat nooremad. Pole vaja süüdistada halbu geene, kui harjumused on halvad ja kehale ise kahju tehakse. Teadlased on tõestanud, et vananemist saab teatud piirini pidurdada. Nooruslikkust aitavad säilitada suitsetamisest ja alkoholist loobumine (või mõõdukas tarbimine), kehakaalu kontrolli all hoidmine, tasakaalustatud toitumine, hea vaimne tervise, parajalt treenitud ja terve keha, enda piisav liigutamine, meeldivate asjadega tegelemine, aktiivne sotsiaalne elu, positiivne ellusuhtumine. On tõestatud, et rõõmsameelsed, liikuvad ja sotsiaalsed inimesed näivad nooremad ning püsivad tervemad. Nad on ka igas mõttes õnnelikumad. Muutes oma eluviise võib aega ära petta, aga siiski mitte lõputult.

---

Artikkel jätkub. Viite järgmisele lehele leiad pärast e-poe reklaami...

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.