Meie õnn on sageli taldrikul. Vitamiinid ja kõik muu annavad hea kehalise ja vaimse vormi ning ka rõõmsa meele. Saksa rahvatarkus ütleb, et hapu teeb lõbusaks. Kõrgvormi saamiseks vajab inimene palju C vitamiini ja nt. sidrunis või hapukapsas on seda palju. Energiadroogiks hingele on glükoos (täisterasaadused, puu- ja köögiviljad). 50-100 miljardit närvirakku tuleb õige toiduga “heas tujus” hoida. Kõige paremini toimivad täisterad, juurviljad, puuviljad. Olulised on ka proteiinid – liha, linnuliha, kala, juust, maapähklid, nisuidud. E-vitamiini puudus viib tuju samamoodi nulli kui mineraalainete puudus (eriti rauapuudus). Kaltsium mõjub unehäirete korral ja rahustab (piimasaadused). Magneesium (rohelised köögiviljad ja täisteratooted) aitab stressi ja psüühilise koormuse korral.
Uurimuste tulemusena on selgunud, et enesetapukatse sooritanute organismis on väga vähe B6 vitamiini, mida leidub lihas, linnulihas, kalas ja kaunviljades. Rahustav toime on banaanidel, päevalilleseemnetel, piimal. Enne uinumist on kasulik juua sooja piima meega, aitab lõõgastuda ja piimas olev kaltsium toimib rahustava ainena. Hea uni aga parandab enesetunnet. Keha loomulikku hormonaalset tasakaalu taastavaid aineid sisaldavad toidud on rohelised köögiviljad, mustikad, nisuidud, ðokolaad, tðillipipar. Banaanid jt. süsivesikurikkad toiduained hoolitsevad selle eest, et meeleolu loov serotoniin kiiresti ajju jõuaks. Lisaks sisaldavad kaaliumi, B6 vitamiini ja magneesiumi. Nuudlid suurendavad suutlikkust, sest organism töötleb neid aeglaselt ümber glükoosiksaju keskseks toitaineks. Mangod sisaldavad rikkalikult beetakarotiini, närvivitamiine, B6, foolhapet, kaltsiumi, e-vitamiini ja kaaliumi. Kartul alandab depressiooni ja mõjub lõõgastavalt. Sisaldab palju kaltsiumi ja C vitamiini. Melon sisaldab foolhapet, mille puudus tekitab apaatiat ja depressiooni. Sisaldab vähe kaloreid, aga vitamiine ja mineraale väga palju. Pralineed sulavad suus ja mõjuvad maitsmismeelele. Šokolaad ergutab ja tekitab armumisega sarnase heaolutunde. Magusaga liialdada ei tohiks. Organism vajab õnnetundeks magusat, paremini sobib toorsuhkur ja mesi. Ülesöömine on organismile sama kahjulik kui alatoitlus.
NB! Šampanja toimel meeleolu paraneb ja vereringe elavneb, sama toime on kohvil, teel ja coolajookidel, mis kõik sisaldavad kofeiini ja mille toimel keskendumisvõime paraneb ja võimekus tõuseb, sellega koos ka heaolutunne. Näiteks vähenes tähelepanutestides vigade hulk kofeiini manustamisel. Aga siin on üks suur aga! Kui kofeiini toime mõne aja pärast väheneb, siis tunneb inimene veel suuremat väsimust. Õnnetunne on lühiajaline.
Hiina õpetlane Hua Ching Ni ütleb, et õnnelik inimene on terve. Toitu närviliselt kugistades ei saa sellest kuigi palju kasulikku. Halva tujuga ei peakski sööma. Söömine peaks olema kui pühalik rituaal. Hammastele on kahjulik liiga kuum ja liiga külm, liiga kleepuv ja liiga kõva toit, terved hambad pikendavad aga eluiga. Parem on süüa mitu väikest einet ühe vägeva asemel. Pigem vähem kui liiga palju. Enne sööki pole hea juua vett, sest see lahjendab maomahla ja see raskendab seedimist. Lihtne toit on tervislikum. Liha annab füüsilist jõudu, taimne toit soodustab mõtlemist. Taimsed valgud on kasulikumad ja taimetoitlastel on kergem säilitada oma noorust ja ilu. Lihasööjad vananevad kiiremini, kuna on kirglikumad ja sõjakamad. Lihatoite saab aga taimetoitudega väga hästi tasakaalustada. Piimatooteid saab asendada seesamiseemnete, mandlivõi ja pähklitega. Mõõdukalt punast veini on verele kasulik. Puuviljamahlu ja smuutisid tuleb kohe tarbida, sest 95% vitamiinidest seismisel hävib. Terved puuviljad on kasulikumad. Kvaliteetsel toidul on raviomadused ja mõju emotsionaalsele tasandile. Mandariine ja apelsine ei sööda enne magamaminekut, varahommikul on õige aeg puuvilju süüa.
Õun teeb näo ilusaks ja on kasulik luudele. Ananass aitab vähese maomahla puhul. Sidrun on supervili. Banaanid aitavad kurnatuse ja depressiooni korral. Maasikad on superviljad, aitavad ka reumaatiliste nähtuste korral. Greipfruut aitab ajul energiat koguda. Rosinad aitavad verevaeguse korral. Kurgid vererõhu ja veritsevate igemete korral. Rabarber kõhukinnisuse korral. Naeris soodustab seedimist. Kapsas on kilpnäärmele hea, pehmendab veresooni. Kartul ravib närvipõletikke ning podagrat. Kartuli ja porgandi mahl aitab neerusid ravida ja sooli puhastada. Kõige vähem jääkaineid tekitavad puuviljad, aga seedimine on enesetunde peegel. Segatoidu puhul taimed neutraliseerivad liha, kuna taim kogub energiat, aga loom kulutab energiat. Vabapidamises kodulindude munad on kasulikud. Puuviljad ja marjad puhastavad mürkidest (õunhape, sidrunhape, veinihape jt.). Kaunviljad, punapeet, porgand, brokoli aitavad dopamiini toota ja mõjuvad nagu antidepressandid. Õunad vähendavad vererõhku, kolesterooli, veresuhkrut. Eriti head on mandlid, seesami- ja kõrvitsaseemned, maasikad, piparmünt.
Gunnar Aarma mõttetarkus on, et 20-nda eluaastani söö nii palju kui saad, 50-ndani nii palju kui vaja ja peale seda nii vähe kui võimalik. G.B. Shaw mõttetarkus on, et kui 60 eluaastat seljataga, siis tuleb hoiduda igasugusest pingutusest noa ja kahvliga.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
