Organism valib õige toidu

Stressiga kaasnevaid häireid pole võimalik dieediga ravida. Depressioon, neuroos, alateadlikud hirmud, töötus, seltskondlikkus, elu mõte jms. ei sõltu toitumisest. Kehaliselt terve ja vaimselt tasakaalus inimene ei tarvitse üldse mõelda söögile, tema organism valib alateadlikult sellise toidu, mida antud ajahetkel kõige rohkem vajab. Kui inimene on tasakaalust väljas, siis muutub söömine asendustegevuseks või sõltuvuseks. Psühholoogid eristavad nelja inimtüüpi toitumises:

Investorid (enamasti melanhoolikud) toituvad teadlikult, tehes panuse tulevikule. Tegelevad enamasti terviseedendamise, vananemise, vähi jt. haiguste ennetamisega.

Mänedþerid (kõige sagedamini koleerikud) püüavad toidust kohe kasu saada, sest tahavad olla reipad ja aktiivsed. Siia kuuluvad ka fanaatilised kohvijoojad ja sageli ka rasvapõletusega tegelejad.

Arstid (sangviinikud) näevad toidus tervenemisvõimalust, pooldavad taimetoitlust jt. tervislikke süsteeme.

Söömarid (flegmaatikud) teavad, mis on kahjulik ja mis kasulik, aga löövad sellele käega. Söövad palju magusat ja rasvast.

Enamik inimesi kuulub segatüüpi.

Poola arst Jan Kwasniewski koostas paljude haiguste raviks erilise toitumismudeli. See ei ole mingi kehakaalu vähendav dieet, vaid optimaalne toitumine. Haigused saavadki sageli alguse just valest toitumisest. Kui inimene ei saa vajalikul hulgal valke, rasvu ja süsivesikuid, jääb ta haigeks. Kwasniewski toitumismudel põhineb matemaatilistel ja biokeemilistel arvutustel, et inimene vajab 1 g valgu kohta 3-3.5 g rasva ja 0.5 g süsivesikuid.

On tõestatud, et põletikulisi protsesse vähendavad ravimid (antibiootikumid) mõjuvad halvasti kuulmisele, vererõhku alandavad ravimid kahjustavad maksa jne., aga väikese süsivesikute sisaldusega rasvadieet aitab jagu saada paljudest haigustest.

Kommidest, suhkrust, kookidest, tortidest, saiast, küpsetistest ja muust magusast tekib halb kolesterool, mis sadestub veresoonte seintele ja põhjustab ateroskleroosi. Ka toidurasvad sisaldavad kolesterooli, aga ei ladestu veresoonte seintele. Optimaalses toitumises on süsivesikutele jäetud kõige väiksem osa, mistõttu aitab vältida ka vähki.

Kui süüa suurtes kogustes süsivesikuid, tekib kõhunäärmes insuliiniküllus, insuliin aga soodustab kasvajate teket, stimuleerib nende kasvu, annab vähirakkudele energiat. Rasvast ei suuda vähirakud energiat omastada.

Täiskasvanud inimene peaks tarbima päevas 50-60 g süsivesikuid, mitte 10x rohkem, nagu see enamasti on. Optimaalne toitumine aitab lahti saada ka südamehaigustest, insuldist, reumast, polüartriidist, skleroosist, suhkrutõvest, dermatiidist, psoriaasist, astmast jt. haigustest. Enamiku probleemide puhul ongi tegemist rasvavahetuse häirumisega, mis põhjustab nõrgemate elundite verevarustuse halvenemist. Selle tagajärjel kuhjuvad rasvhapete doksilised saadused ja need põhjustavad kudede põletikke ja tursumist, mille tõttu rakumembraanide rasukiht võib laguneda.

Optimaalse toitumise puhul on lubatud juust, munad (munakollased), subproduktid (maks, kops, süda, neerud), liha (sea- ja lambaliha, ka loomaliha), vorst, pasteedid, verivorst, pudrud (odra-, tangu-, tatrapuder), kala, hane- ja kanaliha, koorevõi ja oliivõli, piim ja rõõsk koor. Aedviljadest on head kapsas, kõrvits, kabatðok, porgand, aeduba, hernes. Võib süüa päevas ka ühe searasvas praetud kartuli. Seened (eriti ðampinjonid) on samuti head. Juua palju kas morssi, mahla (ilma suhkruta) või vett, teed ja kohvi piimaga (ilma suhkruta). Magustoiduks sobivad pähklid ja seemned.

Täielikult välja tuleks optimaalse toitumise puhul jätta rafineeritud suhkur, maiustused, liiga süsivesikuterohked puuviljad ja marjad, riisi- ja mannapuder, magusad joogid, koogid ja kondiitritooted. Ka soolaga pole vaja liialdada.

Näiteks kilo tomateid sisaldab 65 g süsivesikuid, kartul 14 g, tavalises mustas leivas on neid veel vähem.