Asukoht: Valga maakond, Otepää linn

Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus. Linnus asus mäe kõrgemas lõunapoolses osas, kuna põhjapoolses asus I aastatuhande teisel poolel hoopis asula.

Soojustrassi kaevamisel 1982. aastal leiti sealt 13 – 18 sajandi leide. Linnamäe idaküljel on 14 – 17 sajandist pärit külakalmistu. Otepää linnus pidi end korduvalt kaitsma saksa ristirüütlite laastavate sõjakäikude eest. 1208. aastal süütasid saksa ristirüütlid linnuse põlema, aga 1210 tagasi tulles, leidsid jällegi linnuse tervena ja ülesehitatud kujul. Hõivasid uuesti ja põletasid teistkordselt maha. Nii toimus see ajaloos mitu korda. 1224 alustasid saksa ristirüütlid oma kivilinnuse ehitamist ning selle müürijäänused on linnamäel tänapäevalgi näha.

Olles muistse Ugandi strateegiliseks ja majanduslikuks keskuseks ja asudes viljakate põllumaade keskel, oli Otepää üks tugevamaid eestlaste linnuseid. Väljakaevamised on näidanud, et juba enne meie ajaarvamist on Otepää linnamäge kasutatud asulana, aga pidevalt on elatud VI-VII sajandist alates.

Otepää asus teede ristumiskohas, siit hargnesid teed põhjarannikule, Pihkvasse ja Novgorodi, latgali (lätlaste) ja liivi hõimude juurde. Eriti XI – XII sajandil tõusis linnuse osatähtsus.

Vanades vene kroonikates tuntakse Otepää linnust hästi. Esmakordselt mainitakse Novgorodi kroonikas 1118. aastal “Karupea” ehk “Medveþja golova” nime all. “Oti pea” nime all on mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Kujult meenutabki karu pead, millest ilmselt nimi tulenebki. Kroonikad aga mainivad vaid põhilisi sündmusi ega anna üldse infot Otepää Linnamäe ja tolleaegse elu kohta.

Linnamäel tehtud väljakaevamised on aidanud selles selgust saada. Ulatuslikud väljakaevamised toimusid aastatel 1950-1961. Kaevati kultuurikihti kuni 4 meetri sügavuseni ja leiti üle 4000 leiu. 1968. aastal jätkusid väljakaevamised, mille juures olid abiks ka Otepää Keskkooli noored koduuurijad. Loodusliku mäe külgi on järsemaks tehtud, pinda tasandatud ning linnust on kasutatud elamiseks ja enda kaitseks võitlemiseks.

Otepää Linnamägi on kaheastmeline, kummagi platoo suurus on üle 3000 ruutmeetri. Kaevamistega jõuti selgusele, et mäe kõrgemat lõunapoolset osa kasutati elamiseks juba esimese aastatuhande teisel poolel enne meie ajaarvamist. Kalarikkad veekogud pakkusid piisavalt toidupoolist ja metsad ning mägi piisavalt kaitset. Ülemisel platool kujuneski välja linnus, mis oli kaitstud algul vaid muldvalliga. Alumisel platool oli aga lahtine asula. Leiud näitavad, et seal tehti sepiseid ja käsitööd, leitud on nii valamisvorme, kirveid, nuge, naaskleid, luisutükke, värtnaosi mitmesuguse jämedusega lõnga ketramiseks kui muud pudi-padi. Leidude hulgas on ka läti ja vene päritolu esemeid, mis viitab tihedale kaubavahetusele.

Otepää Linnamägi on olnud kindlustatud kohaks ka selle aastatuhande teisel poolel, aga pole kuulunud kunagi kõige suuremate kindlustuste hulka. Oma järskude nõlvadega oli siiski oma aja üks tugevamaid. XIII sajandil seoses saksa feodaalide pealetungiga, kindlustati veelgi suurte raudkividega valli ja värava ümbrust. Linnuse ümber ehitati ka puittara. Väljakaevamistel on kultuurikihist leitud palju sütt ja tukke, mis viitab linnuse korduvatele mahapõletamistele. On leitud ka vibu- ja nooleotsi, ammunooli, heiteodade otsi, torkeodade osi ja mõõgaterade tükke. Võib arvata ka seda, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust soine ala ja kinnikasvanud järv, on säilinud ka andmeid veealustest salateedest ja nahksillast.

aastal saabusid ristisõdijad 23 laevaga piiskop Alberti juhtimisel Daugava suudmesse ja võtsid ette relva jõul kohalike inimeste ristimise. 1208. aastal algasid rüüsteretked Ugandisse, rööviti paljaks ja tapeti kõik kättesaadud eestlased. Jõuti ka Otepää linnuse alla, mis ei jõudnud vajalikku kaitset ristirüütlite hea sõjavarustuse vastu pakkuda. Linnus põletati maha ja kõik vara rööviti, osa inimesi (naisi ja lapsi) viidi vangidena kaasa. 1210. aastal korraldati uus sissetung, vaenlane tungis linnusesse siis salakavala pettusega, nagu sooviksid nad rahuläbirääkimisi. Tungiti kallale ootamatult, mehed tapeti, naised ja lapsed võeti vangi ja viidi orjusesse, linnus riisuti paljaks ja põletati teistkordselt maha. Peaaegu igal aastal kordasid ristirüütlid röövretki ja liikusid aina edasi. 1217. aastal olid sakslaste maksualused juba nii ugalased, sakalased, soontagalased, kui ka järvalased. Juba 1216. aastal hakkasid ristirüütlid looma oma tugipunkti Lõuna-Eestisse ja selleks sobiski Otepää väga hästi. Sakslased sundisid eestlasi Otepää linnust uuesti üles ehitama ja veelgi tugevamalt kindlustama, aga nüüd juba enda jaoks. 1217. aastal rüüstasid nad juba Novgorodi samast kindlusest. Vastukaaluks piirasid Novgorodi, Pihkva väed ja eestlased linnust nii, et kindlusesse elama asunud ristirüütlid pidid abi kutsuma, aga olid lõpuks sunnitud läbi rääkima ja lahkuma. 1224. aastal õnnestus linnus uuesti vallutada ja muuta Tartu piiskopi peamiseks tugipunktiks ning samal aastal alustati ka kivikindluse ehitamist, töölisteks olid jälle peamiselt eestlased. Otepää piiskoplinnus ongi vanim telliskiviehitus (põletatud tellistest) Eestis. Otepää piiskopilinnust täiendati ja ehitati ümber mitmel korral XIII sajandil.

Väljakaevamiste käigus on selgunud, et ka piiskopilinnus hävines tulekahjus, kõikidest ruumidest on leitud tukke ja tules põlenud esemeid. Tukkide vahelt on leitud ka 1390. aastal vermitud münt. Teada on, et 1396-1397 oli Tartu piiskopi ja ordu vahel sõda, mille käigus ilmselt maha põletatigi.

Kindlusena kaotas tähtsuse XIV sajandil. Pärast mahapõletamist enam ei taastatud ja kivid kanti laiali teiste ehituste jaoks. Kagu-Eestis oli muinasaja lõpus ainult 4 suuremat linnust: Tartu, Otepää, Oandimäe, Erumäe. Otepää oli peamine keskus, aga Otepää väljakaevamistest puudub korralik dokumentatsioon.

Oandimäe kohta liigub rahvapärimus, et linnuse vanem olevat vihastanud, kui Otepää linnuse vanem saatnud tema kutse peale pidusöögile hoopis oma naise. Oandimäe vanem valmistanud suure viha sunnil naisest aga pidusöögi, mida ka Otepää vanemale maitsta andnud. Naisest ilma jäänud Otepää vanem hävitanud suures vihas kogu Oandimäe linnuse. See lugu ei tundugi võimatu, sest Oandimäe linnus eksisteeris tõepoolest väga lühikest aega XII sajandil.

Otepää linnus on aga tänapäeval Lõuna-Eesti üks huvitavamaid vaatamisväärsusi, mis on tähistatud ka National Geographicu kollase aknaga.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.