Inglastel on väljend, et üks õun päevas hoiab arsti eemal. Õunad sisaldavad rohkesti antioksüdante ja vitamiine, mis selgitabki head mõju tervisele. On leitud ka põletiku-, viiruse- ja vähivastast toimet. Lisaks on õuntel ka hea toime aju- ja lihaste tegevusele, need aitavad stabiliseerida veresuhkrut ja kehakaalu.

Kõige väärtuslikum on värske toores õun koos seemnetega. Õunaseemned sisaldavad veidi tsüaniidi, mistõttu neid suures koguses tarbida pole hea, aga väike kogus õunaseemneid aitab kilpnäärme tegevust ergutada ja võib omada mõningatel andmetel ka vähivastast toimet. Abi on õuntest kõrge vererõhu, maksa- ja põrnahaiguste, lümfinäärmehaiguste ja suhkruhaiguse korral. Lisaks ergutab õunte söömine ka sooletegevust, vähendab vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust, aitab podagra, veresoonte lupjumise ja liigesehaiguste puhul.

NB! Importõunu peaks kindlasti koorima, sest säilitamiseks on neid rohkelt töödeldud.

Isegi termiliselt töödeldud õunas säilivad väärtuslikud kiudained, antioksüdandid, vitamiinid ja mineraalained suhtleliselt hästi. Värskelt pressitud õunamahl on samuti väga väärtuslik. Pakendimahla puhul eelistada selgitamata settega kodumaiseid mahlu ja mehusid.

Kuna õunad mõjutavad hästi soolestiku mikrofloorat, siis on kasulik neid aastaringselt tarbida.

Kodumaiseid taliõunu on võimalik säilitada aastaringselt jahedas pimedas kohas, poest ostetud õunad säilivad külmkapis paar nädalat ja isegi kauem. Õunu tuleks pesta vahetult enne söömist. Nii säilivad õunad kauem ja nende toiteväärtus on suurem.

NB! Suurte teede läheduses kasvavate õunapuude viljad sisaldavad raskemetalle.

Õuntest saab valmistada hoidiseid ja mahla, neid võib marineerida, hapendada ja saab ka väärtuslikku õunaäädikat valmistada. Õunu on lihtne ka kuivatatult säilitada.

Kuidas kuivatada kodustes tingimustes õunu?

Pikemaajaliseks säilitamiseks võib õunu kuivatada ja seda saab teha edukalt ka kodustes tingimustes. Tänapäeval seda eriti küll teha ei viitsita, aga kuna kodumaiseid õunu pole aastaringselt võtta, oleks see igati mõistlik. Kui koduaeda ei ole, siis võiks kuivatamiseks õunu osta mõnelt tuttavalt aiapidajalt. Kõige lihtsam on õunu kuivatada soojal pliidiplaadil või avatud praeahju kuumuses restil või küpsetuspaberil. Enne kuivatamist võetakse välja õuna süda, lõigatakse õun pooleks ja siis õhukesteks seibideks. Kuivatamiseks võib õunad koorida, aga võib ka koorega kuivatada. Vahe on selles, et kooreta õunalõigud kuivavad kiiremini, koore all on aga rohkem vitamiine. Kui soovitakse kuivatatud õunu tee jaoks, siis võib lõigata seibid koos koore ja südamikuga, mis annab maitsvama tee. Kuivatamiseks sobivad hästi magushapud ja hapud koristusküpsed õunad, sest need on väärtuslikumad toitainete poolest.

Kuivatada võib ka õhu käes paberil või alusel, aga mitte otsese päikese käes. Selline kuivatamine võtab palju rohkem aega. Et vältida õunte tumenemist, võib kuivatamiseks mõeldud õunalõike hoida mõni minut soolakas vees, sidrunhappelahuses või lihtsalt 3-4 minutit kuumas vees ning seejärel kuivatada rätikuga. Kui õunu kuivatatakse praeahjus või pliidi peal, siis alustatakse õunte kuivatamist kõrgemal temperatuuril (70-80 °C) ning lõpetatakse madalal (40-50 °C). Õunalõigud kuivavad kiiremini, kui need vahepeal maha jahutada ja siis uuesti sooja panna. Nii võib mitu korda teha. Edukalt saab õunte kuivatamiseks ära kasutada praeahju ja pliidipealse soojust pärast toidu tegemist.

Kuivatatud õunu hoitakse paberkotis suletuna, kuna need imavad niiskust. Neid saab kasutada nii toitude valmistamisel kui ka iseseisva tervisliku näksina. Kuivatatud õunad võib ka peeneks jahvatada ja lihtsalt klaaspurki panna ning hiljem koogitaignas või pudrus kasutada.

Kes rohkem viitsib vaeva näha, võiks proovida õunanukku teha. Vanasti, kui puudus masstoodang ja oli ka raha vähe, siis valmistati lastele lelusid igasugustest looduslikest materjalidest (näiteks õunast peaga nukud). See on indiaanlastelt pärit kodukäsitöö. Vaja läheb suuremaid õunu, teravat nuga, madalaid kausse, sidrunimahla, jodeerimata soola, traati, traaditange, riiet, veidi vatti. Õun kooritakse ettevaatlikult, lõigatakse välja nuku silmad, nina, kõrvad ja naerune suu. Tõelise välimuse saab nuku näole kuivamise käigus. Koorima peaks rohkem, kui vaja läheb, sest mõni nägu kuivab liiga krimpsu. Kui nägu on valmis, siis pannakse see sidrunimahla sisse umbes minutiks. Pärast seda puistatakse peale soola. Need tegevused ei lase õunal mädanema minna. Silmaaukudesse võib suruda õunaseemned. Kuivatamisperiood on 2-4 nädalat. Läbi õunasüdamiku surutakse sirgekspainutatud kirjaklamber või tükk traati. Traadi ots keeratakse tagasi, et õun kuivades maha ei libiseks. Teise otsa jääb konks, millega riputatakse õunapea kuivama. Kuivatada ei tohi päikese käes. Lapselik sile õun saab kuivades paari nädalaga vana kortsulise näo ja pole kunagi ette teada, milliseks nägu kuivab. Mõni õunanukk võib sarnaneda isegi mõne sugulase või tuttavaga. Umbes kolme nädala pärast on kogu niiskus eraldunud ja nägu poole väiksemaks kuivanud. Pea kaetakse siis õhukese lakikihiga, mis kaitseb riknemise eest. Külge liimitakse juuksed, traaditangide abil painutatakse mitmekordsest traadist kere, jalad ja käed. Riideribadest saab traadi katta, vatiga nuku keha paksemaks teha, igaüks saab siin fantaasiat kasutada.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.