Asukoht: Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Pada küla

Eesti metsamaa pindalaks mõõdeti 2007-ndal aastal 2 205 000 hektarit, männikud hõlmasid sellest 719 800 hektarit. Suured männikud on Lääne-, Loode- ja Kagu-Eestis. Laialt on levinud mänd ilmselt seetõttu, et on ühtviisi vastupidav nii liialt kuival kui niiskel pinnasel. Männi peajuur tungib otse alla sügavale maa sisse ja juurte külgharud ulatuvad võrast tunduvalt kaugemale. Eesti vanimate mändide eluiga võib olla pikem kui 4 sajandit.

Üks põlismändidest on ka Lääne-Virumaal Viru-Nigulas kasvav Padaoru mänd (Pada oru mänd, tuntud ka kui Peetri mänd ja Ulmi mänd). Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5.2 meetrit, rinnakõrguselt (1.3 m) mõõta ei saagi, sest haruneb nii madalalt. Seetõttu ei saa teda ka jämeduse edetabelisse mahutada, kuigi ta vääriks seda.

Padaoru mänd on looduskaitse all juba 1939-ndast aastast ja tema kohta liigub mitmeid legende, mis viitavad nii Peeter I kui Karl XII. Täpsed tõendid selle kohta puuduvad, kuigi vanuse poolest ilmselt sobiks.

Legend Peetri kokkupuutest Padaoru männiga räägib järgmist: Peeter olnud mööda oma kubermangu ringi sõitmas ja tee viinud läbi Pada oru. Pada oru põhjas läinud tõlla ratas katki. Kuna parandamine võtnud rohkem aega, siis istunud Peeter männi alla puhkama ja talle kaetud sinna ka laud, et ta end mugavalt tunneks. Peeter einetanud seal ja võtnud ka napsi ning toetanud selja vastu toekat mändi ning imetlenud oru maalilist vaadet. Lõpuks jäänud magama. Keegi ei julgenud tema und häirida, sest Peetri äkiline temperement oli tema alamatele ju teada. Nii kaua ta maganudki seal, kuni tõld ära parandati ja edasi sai sõita. Rahvas hakanud pärast seda vahejuhtumit Padaoru mändi Peetri männiks kutsuma.

Teine legend räägib, et Padaorust sõitnud sõjakäigu ajal läbi Karl XII ja tõllal murdunud tiisel (paarisrakendi vahepuu). Karl XII torganud selle maasse ning puidust tiislist kasvanud uhke männipuu. Ajaloo ürikute andmeil liikus ta sõjakäigul tõesti läbi Pada oru ja ka puu vanus sobiks, aga tegemist on ikka legendiga.

Mänd on soe puu, annab kergust ja rahu, mistõttu männi juures võib hea uni tulla küll. Padaoru männi on jäädvustanud ka kunstnik Soans, mistõttu võiks teda ka Soansi männiks kutsuda.

Padaoru mänd on tähelepanuväärne ka oma omapärase kuju poolest, tema võra meenutab vihmavarju. Tema kahest harust jämedama ümbermõõt on 3.2 meetrit, mis on samuti tähelepanuväärne ja enne hargnemiskohta on ümbermõõt üle 5 meetri. Võra laius on aga lausa märkimisväärne, oma 20 meetrit kahe haru peale. Padaoru maastikus mõjub ta hästi dekoratiivsena, lisaks asub ta teelahkme kohal ja paistab hästi silma. Tema tüvi on jalamil otsekui “kortsu vajunud” ja pahklik, ka haigused on teda kahjustanud, mistõttu paistabki välja vana. Padaorg ehk Pada jõe org on väga maaliline paik. Pada jõgi, mille pikkus on 33 kilomeetrit, voolab oru põhjas. Kohati on oru sügavus 18 meetrit. Pada org võeti kaitse alla juba 1959. aastal, aga siis väike osa (37 hektarit), 1978 detsembris võeti 52.2 hektarit ja 2005-ndal aastal on kaitse all 177.2 hektari suurune Padaoru maastikukaitseala. Nimetus on tulnud sellest, et org on pajakujuline ehk padajas. Padaoru mänd kasvab oru idapoolsel veerul, männi lähedal asub ka Linnamäe juga ehk Kohinaoja.

Läänepoolsel nõlval asub Padaoru Linnamägedest suurem, selle vastas on ka muistne kalmistu. Pada kalmete leidude hulgas on ka Eesti ilusaim emailitud hoburaudsõlg. Teine ja väiksem asub lõunaservas. Padaoru mänd kasvab Pada külas vana maanteesilla lähistel. Kogu Pada jõe org on igati nauditav maastikuala oma vahelduva kõrgusega reljeefiga (kutsutakse ka Eestimaa Šveitsiks). Pada jõgi on kudemis- ja elupaigaks lõhelistele (meriforell, jõeforell) ja jõesilmule. Kalapüük on aga suures osas keelatud.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.