Pihlakas - meie imepuu

Iidsetest aegadest on teatud pihlaka head mõju inimese tervisele, tema energiale ja psüühikale, mistõttu teda on peetud läbi aegade pühaks puuks. Tema okstest tehtud riste peideti majanurkadesse kaitseks pikse ja kurja silma eest. Tuleõnnetuste ärahoidmiseks torgati majapalkide vahele pihlakaoksi. Õitsva pihlaka unes nägemine tähendavat õnne ja armastust. Pihlakaoksake enda lähedal aitavat õnne ligi meelitada või hoiduda eemale ebaõnnest.

Pihlakal on palju nimetusi: pihelgas, pihl, pihlapuu, pihlak – ta on armastatud ja kaunis õuepuu nii õitsemise ajal kui punaste viljade valmimisel. Vanad eestlased seostasid pihlakat peamiselt piksejumalaga. Skandinaavia legendi järgi olevat just pihlakas päästnud piksejumal Thori allmaajõe voogudest. Pihlakaoksast kinni haarates suutnud ta sellest välja ronida. Sellest omandanudki pihlakas kaitse pikselöökide vastu. Õite ja marjade rohkuse järgi ennustati vanasti loodusnähtusi, kalaõnne, mehelesaamist, saagirohkust, laste sündi.

Ka ravimimaagias on pihlakal oluline roll. Pihlakamarjades on beetakarotiini sama palju kui porgandis, lisaks sellele ohtralt vitamiine, orgaanilisi happeid ja eeterlikke õlisid. Pihlakamarjades leidub isegi kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastast toimeainet ning nende söömine aitab võidelda bakterite ja viiruste vastu. Pihlakamarjad säilivad hästi, neid on kerge hoidistada ja teistesse hoidistesse lisada. Vitamiinide ja mineraalaineterikkad on isegi pihlaka õied. Eesti rahvameditsiinis kasutati pihlakaõieteed köha, kopsuhaiguste, külmetuse ja reuma raviks. Tooreste marjade abil raviti isutust ja kõhuhädasid. Noori lehti kasutati teena koos vaarika-, õunapuu-, kibuvitsa- ja sõstralehtedega seedimise korrastamiseks. Marjadest võib valmistada püreed, keedist, þeleed, karastusjooki apelsini ja greibiga. Pihlakast saab abi külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste ning hüpertoonia ja ateroskleroosi puhul. Pihlakamarjad seovad väga tõhusalt mürkaineid organismis, taastavad soolestikus normaalse mikrofloora, aitavad sooleprobleemide ja neeruhädade puhul, aitavad puhastuda jääkainetest. Ka lümfinäärmepõletike ja reumavaevuste puhul on abi. Lehemähised aitavad vabaneda naha- ja seenhaigustest. Suukatu vastu aitab pihlakamarjade söömine või pihlakamahla joomine.

Pihlakamarjad eemaldavad ka liigset vett organismist. Selleks soovitatakse süüa pihlakaid kümne marja kaupa kaks korda päevas paari-kolme kuu jooksul. Ka neerukividest aitab vabaneda pihlakamarjade söömine. Pihlakamarjadest saab abi ka närvisüsteemi hädade ja unetuse korral. Pihlakakakoore keedis aitab haavade, kärnade ja peavalu vastu.

Tooreid marjakobaraid võib hoida külmas, vajaduse korral saab küpsetada köharohuks. Unetuse ja halva enesetunde korral võib juua tassi pihlakamarjadest teed. Jälgida tuleks seda, et marju korjataks puhtast loodusest, mitte suure tee äärest.

Pihlakamarjatee I

Kuivatatud marjadest valmistatud tee jaoks võetakse 1 sl peenestataud marju klaasi vee kohta, keedetakse 5 minutit ja lastakse seista 4 tundi. Valatakse termosesse ja juuakse poole klaasi kaupa 2-3 korda päevas. Tee aitab põie- ja neeruhädade korral (ka kivide korral). Mõjub ka neerude alatalitluse puhul, aitab hingamisteede hädade korral. Sama, aga pisut nõrgema mõjuga on ka õietee. Pihlakajuuretee aitab kollatõve puhul.

Pihlakamarjatee II

1 sl marju lastakse seista tassis külma vee sees 1 ööpäev, kuumutatakse (ei keedeta), juuakse lonkshaaval 2-3 korda päevas.

Pihlakamarjatee III

Võetakse 4 osa pihlakamarju, 3 osa piparmündilehti, 3 osa aedtilliseemneid ja 2 osa palderjanijuuri ning segatakse kokku. 1 sl segule lisatakse 1 klaas keeva vett, lastakse 1 tund tõmmata, kurnatakse ja juuakse pool klaasi 2 korda päevas. Aitab soolehädade ja puhituse vastu.

Varasematel aegadel oli pihlakal inimeste toidulaual palju suurem tähtsus. Näiteks valmistati pihlakaleiba.

1 liiter tooreid või kuivatatud marju ja 1 liiter riivitud porgandeid keedetakse pehmeks liitris vees ning segatakse leem ja püree. Lisatakse 2 tl soola, 2 tl köömneid, 2 sl pärmi. Taignasse segatakse rukkijahu, lastakse kerkida kahekordseks, sõtkutakse, vormitakse pätsiks, pannakse vormi ja küpsetatakse leivaks.