Soomuslehik

Soomuslehik
(Echeveria)

Tuntuimad liigid:
Sinihall soomuslehik ( Echeveria glauca )
Agaavilaadne soomuslehik ( Echeveria agavoides )
Harjaseline soomuslehik ( Echeveria setosa )

TUTVUSTUS

Soomuslehik on looduslikult pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Taim kuulub paksuleheliste sugukonda. Taime perekonnas on umbes 150 liiki, millest paljusid kasvatatakse ka toataimena.

Taime perekond on oma ladinakeelse nime saanud Mehhiko botaaniku Atanasio Echeverria y Godody järgi.

Soomuslehiku puhul on tegemist väga kaunite leherosettidega sukulendiga. Taime lehed on lihakad, lamedad (on ka ruljate lehtedega taimi) ja kaetud vahakirmega, mis võib olla sinine, punane või valge. Harjaselise soomuslehiku lehed on kaetud karvakestega. Taime õied on sõltuvalt liigist valged, punased, oranþid või kollased. Õisik areneb kodariku külgedelt, asudes avanedes pika varre otsas. Õisiku varre pikkus võib küündida üle meetri, sõltuvalt liigist.

Soomuslehik on väga kergesti kasvatatav taim. Ta vajab ainult ohtralt päikesepaistet.

HOOLDAMINE

Tuleks hoiduda taime lehtedel oleva vahakirme puudutamisest, kuna see on taimele oluline kaitse.

Suvisel ajal võib soomuslehiku õue viia. Õues tuleks taimele leida päikesepaisteline, kuid vihma eest kaitstud koht.

Taime koju toomisel või tõstmisel tuleks olla ettevaatlik, kuna taime lehed murduvad kergesti.

Valgus:

Soomuslehik vajab kasvamiseks väga valget kasvukohta. Soovitav on leida talle kasvamiseks päikesepaisteline kasvukoht. Hästi sobib lõunapoolne aknalaud. Liialt pimedas kipuvad lehed välja venima ja nõrgaks muutuma.

Taime võiks aeg-ajalt keerata, et vältida seeläbi taime viltu vajumist.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Kasvuperioodil (kevadest sügiseni) sobib taimele hästi tavaline toatemperatuur (14-20) kraadi. Talvisel ajal, kui valgust napib, vajab taim aga jahedamat kasvukohta (9-12 kraadi). Talvine jahedam temperatuur on oluline ka õitsemist silmas pidades.

Õhuniiskus pole soomuslehikule oluline. Seetõttu sobib kasvama keskküttega korterisse, kus aga võib samas tekitada probleeme talvine kõrge temperatuur.

Kastmine:

Soomuslehik on kastmise suhtes vähenõudlik taim. Ta suudab oma lehtedesse vett koguda, mistõttu ei juhtu midagi siis, kui muld peaks läbi kuivama.

Kasvuperioodil kasta regulaarselt. Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal veidi läbi kuivada. Talvel kasta harvem, kuid jälgida, et taime lehed kortsuliseks ei muutuks ja longu ei vajuks.

Kuna kastmise ajal ei tohiks vett sattuda roseti keskele ja lehtedele, siis tuleks taime pigem alt kasta, asetades taime poti veidikeseks ajaks veega täidetud anumasse. Lehtedele ja roseti keskele sattunud vesi võib põhjustada mädanikke.

Liigsele kastmisele viitab see, kui taime lehed longu vajuvad. Ülekastmisel võib taim kergesti mädanema minna. Liialt vähesele kastmisele võivad viidata pruunid plekid lehtedel.

Väetamine:

Kasvuperioodil (märtsist septembrini) tuleks soomuslehikut väetada orienteeruvalt 1-2 korda kuus. Väetamiseks võiks kasutada kaktustele mõeldud vedelväetist, mille lahus on 2 korda lahjem, väetisepakendil kirjas olevast.

Talvisel ajal ei väetata.

Liigne väetamine kasuks ei tule, kuna ei soodusta taime õitsemist.

Paljundamine

Soomuslehikut saab paljundada tütartaimedega, pistikutega või seemnetega. Kodustes tingimustes on annab kõige paremaid tulemusi tütartaimedega või pistikutega paljundamine.

Pistikutega paljundamisel tuleks lasta pistiku lõikepinnal enne muldapanekut eelnevalt veidi kuivada (paar päeva). Seejärel panna pistik mulda.

Ümberistutamine

Soomuslehiku võiks ümberistutada üle aasta. Sobivaim aeg ümberistutamiseks on märts-aprill. Muld peab olema vettläbilaskev ja toitainetevaene. Mullaks sobib hästi poodides müüdav kaktustemuld. Potipõhja tuleks panna korralik drenaaþikiht.

Pott valida taimele võimalikult väike ja madal.