Asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Intsu küla

Sinialliku org on Viljandi ürgoru osa. Orus kulgeb vallseljak, mille üht osa kutsutakse Allikamäeks. Siniallik ehk Suur Siniallikas asub Loodi-Sinialliku vahelise vallseljaku (Allikamäe) läänejalamil. Viljandist ligi neli kilomeetrit edela poole asub piklik järv, mida tuntakse Siniallika järve nime all. Järve ümbritseb kagust Loodi männik, mis kasvab ka Sinialliku mäel.

Vallseljaku kõige järsemate veergudega osal on muistne Kalevipoja sängi tüüpi Sinialliku linnamägi. Muidu on järve kaldad laugjad, kaetud niitude, võsa ja põldudega. Laugjas kallas on kaetud õõtsikuga ja soostunud ning järvepõhi on mudane. Loodenurgas on natuke ka suplemiskohaks sobivat kallast. Allikarohkus selles järves manitseb suplejaid ettevaatusele. Järv saab vett rohketest põhjaallikatest ja edelakalda juures voolavast Väikesest Siniallikast. Viimasest veidi lõuna pool voolabki Suur Siniallikas. Siniallikas voolab Sinialliku ojasse (Mädaoja) ja siis Raudna jõkke. 19. sajandil voolas Sinialliku oja selleks rajatud süvendi kaudu samuti järve, tegelik ojasäng oli tammiga tõkestatud ja see hoidis järve veetaseme pidevalt kõrge ning pani tööle väikese vesiveski. Praegu voolab Sinialliku oja looduslikus sängis. Järve voolab sama süvendi kaudu hoopis Väike Siniallikas.

Suur Siniallikas ei külmu kunagi täielikult ja on survelise põhjaveega tõusuallikas, mille värvus olevat tingitud põhjas olevast sinisest savist. Allika värvuse kohta on tegelikult mitmeid vastakaid arvamusi. Arvatakse, et kristallselgele veele annavad sinaka varjundi põhja settinud sinine savi ja vetikad. Aga väidetakse ka seda, et allika erksinine värvus ongi iseloomulik täiesti puhtale veele. Ilusa ilmaga intensiivistab vee sinist värvust selles peegelduv sinine taevas. Suur Siniallikas on muistne ohvriallikas. Legend räägib mõisniku poolt võrgutatud ilusast sinisilmsest orjatüdrukust, kes olevat end häbi pärast allikasse uputanud. Tüdruku helesinistest silmadest muutunud allikavesigi erksiniseks, et külarahvas ja kogu maailm mõisniku süüst teada saaks. Räägitakse ka allikasse uppunud suurest rahapajast, mida allikavaim mäeveerul südaööl täiskuu ajal kuivatamas käivat. Rahapaja kättesaamine nõudvat aga väga erilisi tingimusi. Allikas andvat rahapaja välja vaid siis, kui seitse venda üheaegselt allika juurde tulevad ja allikast joovad. See peab juhtuma seitsmenda kuu seitsmendal päeval täiskuu ajal. Rahapada pidi kerkima ka siis, kui kellelgi õnnestub kolm korda hobuse seljas palki mööda üle allika ratsutada. Allikaveel usuti olevat võimas tervendav toime ning sinna olevat heidetud ohvriannina rohkelt hõbemünte. Ohvriallikalt ei tohtivatki vett ilma ohvriannita võtta, hõbemündid sobivad allikale ohverdamiseks hästi, aga ohrianniks sobivad ka väiksemad metallrahad, ehted, vanad mündid, viljaterad jms. Tõenäoliselt on Eesti kauneimasse ohvriallikasse ohverdatud selle aastatuhande algusest alates.

Siniallika läheduses olevas järves kasvab vesiroose, järve vesi on aga vähese läbipaistvusega ja põhi väga mudane. Järv on aga kalade poolest väga liigirikas. Sinialliku linnamägi oli kasutusel 11. sajandi algusest kuni 12. sajandi keskpaigani (mõnedel andmetel ka 13. sajandini) ja kuulus muistse Sakala suurimate kindluste hulka. Linnus ei ole terviklikult säilinud, sealt on leitud 1000 leiu ringi, aga enamiku moodustavad kedral vormitud savinõude killud. On siiski leitud ka nt kahekisuline rauast nool ja viskeoda ots, millelaadseid on leitud ka Venemaalt Novgorodi lähedalt.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.