Täna ajaloos: 23. veebruar

Pilt: Dariusz Sankowski / pixabay.com

EESTI

1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.

1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson.

1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esimest korda avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud väljamõeldud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.

1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud riigivanema valimisteks.

1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.

1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.

1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.

1935 – avati Eesti Meremuuseum.




1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).

1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.

1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.

1937 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.

1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.

1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.

1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.

1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.

1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.

2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.

2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.




MAAILM

1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.

1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.

1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.

1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.

1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).

1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.

1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.

1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.




1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.

1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.

1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.

1898 – Émile Zola vangistati pärast tema avaliku kirja “J’accuse” ilmumist.

1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele 99 aastaks rendile 116 km² suuruse ala Guantánamo lahe piirkonnas.

1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.

1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.

1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).

1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.

1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esimest korda plutooniumi.

1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.

1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.




1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.

1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).

1965 – Mossad mõrvas Läti aviaatori-konstruktori Herberts Cukursi.

1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.

1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.

1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.

1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.[4] (vt ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted)

1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.

1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.

Allikas: Wikipedia





Telli pilt pildipangast. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.


Tallinna panoraam


Aidu karjäär


Tuulik Hiiumaal



Seotud postitused