EESTI

1890 – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.

1918 – Saksa okupatsioon Eestis: eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinna sisenenud Saksa väeosad.

1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale.

1934 – Alma Ostra-Oinas esitas August Rei Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.

1939 – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.

1939 – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.

1940 – Elmar Paldra valiti Järva-Madise koguduse õpetajaks.

1949 – moodustati kaks uut maakonda. Ida-Virumaast eraldus Jõhvimaa ning Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa ühendati Jõgevamaaks. Tapa linnast sai Virumaa osa.

1951 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. Esinduskogu liikmeks valiti tagasi ka Jossif Stalin, kes ülemnõukogu töös kunagi ei osalenud.

1977 – alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suurematele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.

1987 – fosforiidisõda: Juhan Aare avalikustas telesaates “Panda” Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis.

1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.

1997 – korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi peaminister Tiit Vähi.

1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.

MAAILM

138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast oma järeltulija ja troonipärija.

1570 – paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.

1634 – Egeris mõrvati väejuht Albrecht von Wallenstein.

1836 – Samuel Colt sai oma revolvri patendi.

1837 – Thomas Davenport sai patendi elektrimootorile.

1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse ja temast sai esimene mustanahaline Kongressi liige.

1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.

1901 – J. P. Morgan asutas pärast Andrew Carnegie teraseettevõtte ostu koos Elbert H. Garyga United States Steel Corporationi, millele kuulus asutamisaastal 2/3 USA teraseturust.

1921 – Gruusia pealinnas Thbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.

1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.

1932 – Adolf Hitler sai Saksa kodakondsuse.

1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Jamāl ‘Abd an-Nāşir.

1956 – NLKP 20. kongressil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse. Algas Hruštšovi sula.

1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tõttu riigist president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino, esimene naine sellel ametikohal.

1996 – Teodoro Obiang Nguema Mbasogo valiti 97,85% häältega kolmandat korda Ekvatoriaal-Guinea presidendiks. Opositsioon boikoteeris valimisi.

Allikas: Wikipedia

Teised kuupäevad

Täna ajaloos

Toompea

Juured

Koluvere loss