EESTI

1890 – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.

1918 – Saksa okupatsioon Eestis: eelmisel päeval välja kuulutatud iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinna sisenenud Saksa väeosad.

1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale.

1934 – Alma Ostra-Oinas esitas August Rei Riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud Riigivanema valimisteks.

1939 – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.

1939 – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.

1940 – Elmar Paldra valiti Järva-Madise koguduse õpetajaks.

1949 – moodustati kaks uut maakonda. Ida-Virumaast eraldus Jõhvimaa ning Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa ühendati Jõgevamaaks. Tapa linnast sai Virumaa osa.

1951 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. Esinduskogu liikmeks valiti tagasi ka Jossif Stalin, kes ülemnõukogu töös kunagi ei osalenud.

1977 – alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suurematele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.

1987 – fosforiidisõda: Juhan Aare avalikustas telesaates “Panda” Moskva otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis.

1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.

1997 – korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi peaminister Tiit Vähi.

1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.

MAAILM

138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast oma järeltulija ja troonipärija.

1570 – paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.

1634 – Egeris mõrvati väejuht Albrecht von Wallenstein.

1836 – Samuel Colt sai oma revolvri patendi.

1837 – Thomas Davenport sai patendi elektrimootorile.

1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse ja temast sai esimene mustanahaline Kongressi liige.

1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.

1901 – J. P. Morgan asutas pärast Andrew Carnegie teraseettevõtte ostu koos Elbert H. Garyga United States Steel Corporationi, millele kuulus asutamisaastal 2/3 USA teraseturust.

1921 – Gruusia pealinnas Thbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.

1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.

1932 – Adolf Hitler sai Saksa kodakondsuse.

1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Jamāl ‘Abd an-Nāşir.

1956 – NLKP 20. kongressil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse. Algas Hruštšovi sula.

1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tõttu riigist president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino, esimene naine sellel ametikohal.

1996 – Teodoro Obiang Nguema Mbasogo valiti 97,85% häältega kolmandat korda Ekvatoriaal-Guinea presidendiks. Opositsioon boikoteeris valimisi.

Allikas: Wikipedia

Teised kuupäevad

Täna ajaloos

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Veetilgad taime lehel  Mustrid järve kaldal  Kõdunev leht
Vaata kõiki pilte »