Tutt-paksjalg

Tutt-paksjalg
(Pachypodium lamerei)

Veel tuntud nimesid: Madagaskari palm

TUTVUSTUS

Tutt-paksjalg on pärit Madagaskarilt, millest ka taime rahvapärane nimi “Madagaskari palm”. Kuulub taim koerakooluliste sugukonda.

Taim meenutab oma välimuselt nii kaktust kui ka palmi, kuid kumbagi taimegruppi tutt-paksjalg ei kuulu. Tegemist on sukulentse puuga.

Taim on omapärase tüvega, mis meenutab kaktust. Tüvi on ogaline ja lehetu. Lehed paiknevad ainult taime tüve tipus, moodustades kodariku. Lehed on piklikud, kitsad ja tumerohelised.

Taime õied on valged, kollase südamikuga. Õite läbimõõt on ca. 10 cm. Õied on meeldiva lõhnaga. Õitsema hakkavad alles vanemad taimed, millel vanust üle 10 aasta.

Tutt-paksjalg kasvab looduslikult kuni 10 meetriseks, toatingimustes jääb kasv tavaliselt 1 meetri piirimaile.

Taimele on väga iseloomulik lehtede langetamine, mistõttu ei tasu ehmatada, kui see juhtuma peaks. Peamiselt langetab taim oma lehti talvekuudel. Seda teeb paksjalg ka looduslikes tingimustes, mistõttu on see sellele taimele omapärane käitumine.

Taime mahl on väga mürgine, mistõttu tuleb sellega lemmikloomade ja väikelaste puhul arvestada.

Tutt-paksjalg on kergesti kasvatatav taim, kuna erilist hoolt ei vaja. Ka sobib taim suurepäraselt kasvama keskküttega ruumi. Oluline on pakkuda talle ainult piisavalt päikesevalgust.

HOOLDAMINE

Suveks võib taime õue viia. Õues tuleks leida talle päikesepaisteline kasvukoht. Samas vihma eest peaks taime kaitsma, mistõttu pikemal vihmaperioodil tuleks taim tuppa tuua. Taime võib ka edukalt suvekuudeks kasvuhoonesse viia.

Valgus:

Tutt-paksjalg vajab kasvamiseks valget kasvukohta. Talle meeldib väga päikesepaisteline kasvukoht, mistõttu võiks talle kodustes tingimustes sellise kasvukoha leida.

Kasvukohta pole mõttekas tutt-paksjala puhul muuta, kuna taim võib valgustingimuste muutustele reageerida lehtede langetamisega.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Tutt-paksjalale meeldib soe kasvukoht. Alla 16 kraadi temperatuur langeda ei tohiks.

Tutt-paksjalg kasvab suurepäraselt keskküttega ruumides, kuna õhuniiskus pole talle oluline.

Kastmine:

Tutt-paksjalg ei vaja tihedat kastmist. Ta kogub endasse piisavalt vett, et selle abil kuivema perioodiga toime tulla, seda eriti just vanemate taimede puhul. Samas pole ka liialt pikk kuivaperiood taimele hea. Liigse kuivuse korral võib taim oma lehed maha visata.

Kasta tuleks tutt-paksjalga niisiis regulaarselt. Enne järgmist kastmiskorda tuleks lasta mulla peamisel kihil kuivada. Talvisel ajal tuleks taime vähem kasta. Kastmiseks kasutada toasooja vett.

Liigse kastmise tunnuseks on taime lehetippude mustaks muutumine. Ka liigniiskusele võib taim reageerida lehtede langetamisega.

Üleliigne kastmisvesi tuleks kindlasti potialuselt ära kallata, kuna liigne vesi võib kaasa tuua juurte mädanemise.

Väetamine:

Tutt-paksjalg ei vaja erilist väetamist. Kui on soov taimele toitaineid anda, siis tuleks seda teha kevadel ja suvel kord kuus. Novembrist aprillini mitte väetada. Kasutada tuleks kaktustele mõeldud väetist, samas kasutada poole lahjemat väetiselahust, kui väetisepakendil olev instruktsioon ette näeb. Väetamisega liialdamisele reageerib taim lehtede langetamisega.

Paljundamine

Tutt-paksjalga saab paljundada ladvapistikutega. Pärast ladvapistiku lõikamist tuleks see puusöepulbriga kokku määrida, seejärel lasta pistikul 5-7 päeva kuivada. Alles siis asetada pistik näiteks kaktusemulda juurduma.

Mitte panna ladvapistikut vette juurduma.

Ümberistutamine

Tutt-paksjalg tuleks ümberistutada 2-3 aasta järel, noori taimi igal aastal. Sobivaim aeg selleks on kevad, märts-aprill. Muld peab taimel olema vett läbilaskev ja toitainetevaene. Poest mulda valides, võib tutt-paksjalale mullaks valida kaktustele või sukulentidele mõeldud mulla.

Taime noorendamine

Tutt-paksjalg talub küllaltki hästi ladva maha lõikamist, et seeläbi kasvaksid taimele uued harud. Taime noorendamine tuleks ette võtta kevadel (märts-aprill), et seeläbi saaks taim kevad- ja suvekuudel kosuda. Latv tuleks tutt-paksjala puhul maha lõigata nii, et lõige oleks varrega risti. See aitab lõikepinna väiksemana hoida, et see saaks kiiremini paraneda.

Kui taimel maha lõigata, siis tuleb arvestada, et säiliks umbes pool varre pikkusest. Sobivaim pikkus ladva maha lõikamisel oleks 1/3 kuni pool varre pikkusest. Allesjäänud varre lõikepind tuleks katta puusöepulbriga, et vältida taime haigestumist.