Kui sundmõtteks on ülitervislik toitumine, siis seda häiret nimetatakse ortoreksiaks. Raskel kujul on see eluohtlik seisund. Dieedil oleva inimese põhimure on see, kuidas jälgida toiduvalikut ja püsida selle raamides. Igasugustes dieetides tuleb välja jätta mingid kindlad põhitoiduained, mis võib viia selleni, et organismil tekib puudus millestki ja inimene mõtleb toidust ja söömisest rohkem kui tavaliselt. Kui inimesel on ortoreksia, siis tal puudub paindlikkus ja ta järgib ükskõik kui rangeid toitumisreegleid ilma järelandmiseta kõigis sotsiaalsetes situatsioonides. Vale toidu juhuslik tarbimine põhjustab suuri hingepiinu ja enesesüüdistusi. Range dieedi järgmine annab inimesele tunde, et ta kontrollib oma elu, on millegi poolest teistest parem ning ta võib hakata isegi targutama ja teisi õpetama või taunima.

Tavalised “dieeditajad” eksivad alailma ega põe selle pärast eriti. Igasugustesse vanadesse ja uutesse dieetidesse peaks suhtuma kriitiliselt. Kui ikka terve mõistus ütleb, et mingi dieet on kummaline või veider ja isegi ebatervislik, siis tasuks seda kuulda võtta. Üldise tervise ja haiguste vältimise seisukohalt on toitumisel äärmiselt suur tähtsus. Piir tervisliku ja ebatervisliku dieedi vahel on väga õhuke, see lõpeb seal, kus mõtted toidust ja söömisest võtavad võimust ja hakkavad mõjutama psüühikat.

Ortoreksia veel raskem variant on anoreksia. Uurimused näitavad, et 60% naistest on elu jooksul mingit dieeti järginud, et kaalust alla võtta ja enam kui pooltel neist on mingid ortorektilised häired. Kui veel mõnda aega tagasi oli dieedipidamine peamiselt fertiilses eas naistele omane, siis tänapäeval on “dieedihullusest” haaratud ka suur hulk mehi ning vanemaealisi inimesi.

Kergest ortoreksiast vabaneda on lihtne, seda peab vaid endale tunnistama. Praeguses lääneühiskonnas on kõhnus pjedestaalil ja iluideaaliks, mistõttu on raske vastu panna sellele häirele. Tervise seisukohalt pole hea ei liiga palju ega liiga vähe toitu, vaid oluline on mõõdutunne ja mitmekesine toit, inimene on olemuselt omnivoor (kõigesööja). Nii üle- kui alatoitumine ja ka liiga ühekülgne toit on tervisele pigem laastava mõjuga. Süüa tuleks siis, kui kõht on tühi ja lõpetada söömine, kui nälg on kadunud. Keha annab märku, millal süüa rohkem, millal piirata ennast.

Talvisel ajal vajab inimene rohkem energiat ja toekamat toitu, suvel vähem ja kergemat ning sageli tekkib näljatunne hoopis keha vajadusest vee järele.

Mida mitmekesisem on toit, seda paremini on keha varustatud vitamiinide ja mineraalidega. Mõõdukust söömisel säilitades ei pea eriti midagi endale keelama (v.a. tõeline “kräpp”), tuleb lihtsalt õige mõõt säilitada ja liikuda piisavalt. Ultraäärmuslik taimetoitlus on pigem ohtlik trend, mis täiskasvanud inimesele võib sobida, aga kasvavale ja arenevale lapsele mitte. Ohtlik on ema, kes lapsele ainult idusid ja kliisid söödab või imikule rinnapiima asemel sojapiima annab. Kui lapseeas täisväärtuslikku toitu ei saa, võib see mõjutada kogu hilisemat elu.

Kui liiga vähe või liiga ühekülgset toitu tarbida, võivad tekkida sellised ainevahetushäired, mis ei lase organismil end ise puhastada. Vähene toit põhjustab nii kasvuhormooni kui suguhormoonide ja hüpotalamuse alatalitlust. Sellised ultraäärmuslikud dieedid nõuavad toitumisalast haridust ja inimese anatoomia põhjalikku tundmist, et tagada kehale lubatud toiduainete piires kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained ning seejuures ka piisavalt energiat igapäevaseks eluks.

Ortoreksiale kallutavad erinevad toiduallergiad, toortoiduteooriad (elav toit), makrobiootika, hüpoglükokeemiline teooria, veregrupi-dieet, ultraveganlus ning toitumishäireid soodustavad ka tunnustuse ja tähelepanu vajadus. Kui ülekaal ohustab südant ja südametegevust, tekitab diabeeti, liigesehädasid, alaväärsuskompleksi ning võib soodustada ka vähki ja on sageli stressiga seotud, siis liiga vähene ja ühekülgne toiduhulk ei anna piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, mistõttu tekivad ainevahetusprobleemid ja kannatab immuunsüsteem. Kui inimene suudab oma kaalu normis hoida, siis on ta iseendaga tasakaalus ja terviseprobleeme on vähem. Inimeste kehatüübid on erinevad, mistõttu kõik ei saagi olla “piitspeenikesed” ja ka vanemas eas lisanduv 10% kehakaalu ei ole tervisele ohtlik, vaid pigem hea tervise näitaja. Tervisenäitajad ja enesetunne ongi peamiseks indikaatoriks, kui palju ja millist toitu vajatakse.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.