Millised on väikeste laste kõige tavalisemad hirmud?

Hirm ebamäärasuse ees. Ühest küljest on lapsel uudishimu ja teiselt poolt hirm. Kumb võidab? Mida väiksemana läheb laps koos vanematega vette ujumist õppima, seda kiiremini ta ujumisoskuse omandab, sest ta ei tea, mis on uppumishirm. See kehtib ka muudes eluvaldkondades ja lastekollektiivi minekul. Aga tingimuseks on ikka see, et vanemad peavad protsessis osalema, mitte last “tundmatus kohas vette viskama”.

Hirm kedagi kaotada on sageli jonni alateadlik põhjustaja. Nii võib emakaotushirmus olev laps rakendada kõikvõimalikke vahendeid, ületades nii ema kui kasvatajaid. Emakaotushirmust ülesaamine on just lastesõimes kõige suurem probleem ja seda eriti siis, kui emal pole aega last uue olukorraga järkjärgult harjutada. Sarnane olukord võib viia paariaastase lapse lootusetusse seisu ka õe või venna sündides. Eriti kui vanemad ainult pisikesele keskenduvad ja vanem laps peab lastesõime minema. Laps kaotab siis kõik. Lapsele ei tohi valetada. Lastesõime tuues ei tohi öelda, et ema ei lähe ära või muud sarnast. Laps võib hakata kahtlema kõiges ja kõigis.

Hirm karistamise ees suurendab kõiki hirme. Ülekaristatud laps on suuremal või vähemal määral “invaliidistunud”.

Ühiskond vajab teotahtelisi, hakkajaid, julgeid, mitte ärahirmutatud inimesi. Väike hirm karistuse ees on siiski vajalik, et lapsed üksteisele liiga ei teeks ja on teatud ühiskondlikke reegleid, mida lihtsalt tuleb täita, et ühiskond toimiks.

Peaaegu kõik väikesed lapsed kardavad pimedust. Kuni seitsmenda eluaastani on see täiesti normaalne. Täiskasvanu teab, et pimedas pole midagi karta ja sageli eirab lapse hirmu või isegi naerab selle üle. Täiskasvanuga koos pimedas toas kõndides ja pimedust uurides saab laps aru, et mingeid koletisi ei tule. Lapsel on vaja tunda, et keegi on tema kõrval ja see aitab pimedusekartusest jagu saada.

Kuidas hirme ületada?

Lapsega on vaja rääkida tema hirmudest. See aitab lapsel oma hirme mõista ja neist üle saada. Pole vaja püüda kõiki lapse hirme lahti seletada, ta peab ise õppima seda tegema. Kui ta kohe ei suudagi mõista hirmu tegelikku olemust, siis kuulamine aitab tal aru saada, et hirmust võib jagu saada. Võitluses hirmudega vajab laps täiskasvanute toetust. Juba väikesest peale on vaja lapsele õpetada tuntud tõde, et “hirmul on suured silmad”. On vaja sisendada lapsele enesekindlust, aidata leida turvalisust, anda lapsele usk iseendasse (ise toimetulek) ja usk loodusesse (lemmikloom), ergutada teda eakaaslastega suhtlema.

Mida väiksem laps, seda suuremad on hirmud. Enamik lapse hirme ongi seotud igapäevaeluga. 1,5 aastane kardab, et ema ei tulegi tagasi, kui ta on võõraste inimeste juurde jäetud. Hirm ema kaotada on suurim hirm tema elus. Paljud lapsed hakkavad hirmu tundes sellest pidevalt rääkima ja küsimusi esitama. Nad kaasavad need hirmud ka mängudesse ja isegi paluvad jutustada pimedusega seotud hirmulugusid. Vanematele teeb see muret, aga laps püüab nii oma hirme läbi mängides nendega võidelda. Kui on näha, et laps ise ei suuda hirmudest jagu saada, siis võib kasutada teisi võtteid.

Lapsi peaks õpetama oma hirme uurima ja analüüsima, et nad suudaksid arendada hirmu vastu võitlemise strateegiaid, mis aitaksid neid end ohutult tunda. Pimeduse hirmu aitab võita näiteks toa pimedates osades peituse mängimine. Kindlasti peaks olema lapse toas öölamp. See võiks jäädagi ööseks põlema, kui põhivalgus on välja lülitatud. Ka pehme lemmikmänguasi voodis aitab end ohutult tunda.

Lapsed tajuvad kodus valitsevaid pingeid. Vanemate lahutus ja tülid, kiusamine lastekollektiivis, vanavanemate surm jms. võib tekitada suurt muret ja hirmu. Ka vanema liiga kõrged ootused ja nõudmised on lapse pideva stressi ja hirmude allikaks.

Kui lapsel puudub toetav keskkond, areneb stressist välja psüühikahäire, millest taastumine võtab aega. Hirmudele ja stressile viitavad väikelapse puhul nii voodimärgamine kui pidevad jonnihood. Hirmude leevendamiseks peaks vanem hoolivust välja näitama ja lapsega rohkem rääkima. Igal õhtul peaks väikese lapsega arutama, kuidas tema päev möödus. Laps väljendab oma tundeid joonistuste ja mängude abil, tal peaks olema alati selleks võimalus. Lapsel ei tohiks tekkida tunnet, et ta on oma hirmudega üksi.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.