Vajalikud mineraalained inimese organismis

KLOOR (Cl) – Kehas aitab kloor kaasa koostöös naatriumi ja kaaliumiga veeregulatsioonile, happe-aluse tasakaalule, soolhappe sünteesile maos, tärklise lõhustamisele, maitseaistingute tekkele. Peamiselt saab kloori keedusoolast, aga leidub ka merevetikates, maitsetaimedes (münt, koriander, salvei) ja mineraalvees. Kloori lisamine joogiveele pole aga kaugeltki hea, sest lõhustab seedekulglas E-vitamiini ja hävitab ka neid mikroorganisme, mis on organismile vajalikud. Mõjusam on ujumisvee kloorimine basseinides, aga ka seal tekitab limaskesta- ja nahaärritust, mõjub silmadele halvasti ja suurendab hambakahjustuste ohtu. Söögi ja joogiga tarbitud kloor imendub peensooles passiivselt.

FOSFOR (P) – Fosfor võtab osa energiamajandusest, luukoe ehitusest, on oluline nukleiinhapete ja biomembraanide ehituses ning struktuuris. Üldjuhul puudub vajadus lisaks tarbida, vajaliku koguse saab toidust kätte. Rohkesti on piimas, piimatoodetes (juustud, kohupiimad, piimapulber). Rohkelt on lihatoodetes, maksas, munakollases, merekalades, taimede seemnetes ja viljades (oad, herned, läätsed, päevalilleseemned, seesamiseemned, rosinad, pähklid, mandlid). Ka seened ja tavaline pärm sisaldavad fosforit.

VÄÄVEL (S) – Kuulub kõhunäärme hormooni insuliini ja bioloogiliselt aktiivsete aminohapete koostisse. Leidub palju aju-, side- ning luukoes. On vajalik juuste, naha, küünte, liigeste, kõhrede normaalseks talitluseks, valkude ehitusvõime säilitamiseks, immuunsüsteemi toimimiseks, kasvuhormooni sünteesiks, ainevahetuse normaalseks toimimiseks, maksa töös kahjulike ainete neutraliseerimiseks. Vajaliku koguse saab toidust kätte, pole vajadust lisaks tarbida. Taimedest leidub rukkis, kaeras, tatras, hernestes, aed- ja põldoas, kapsas. Rohkesti leidub munades, piimatoodetes, lihas, kalas. Väävlit sisaldavad veel sinep, küüslauk, sibul, karulauk, mädarõigas, pähklid, tööstuslikult kuivatatud puuviljad.

Hädavajalikud mikroelemendid

RAUD (Fe) – Kuulub vere punaliblede koosseisu ja seda sisaldavad ka hingamisensüümid. Umbes 35% kogu organismi rauast kuulub hemoglobiini koostisse, 21% on maksas ja põrnas tagavaraks. Raud aitab ära hoida kehvveresust ja väsimust, annab nahale hea jume, liiga palju rauda soodustab südamehaiguste ohtu (eriti meestel). Rauast sõltub kudede varustamine hapnikuga, hapnikuvarud lihaskoes ja rakkude hingamine. Raud on oluline vereloomes, teeb kahjutuks kehavõõraid elemente organismis. Rauda sisaldavad punane liha, maks, subproduktid, veretooted, koorikloomad, munad, punane vein, metsmaasikad, idandid, seemned, teraviljad, kuivatatud puuviljad, rosinad, petersell, oad, tomatid, küüslauk, seened, seller, petersell, kartul, kõrvits, herned, porgand, tomat, rukis, küüslauk, spinat, õunad, ploomid, pirnid, maasikad, aprikoosid, nõgesed. Inimese seedekulgla ei omasta hästi taimses toidus leiduvat rauda, kätte saadakse umbes 20% sellest. Loomsetest toiduainetest omastab organism rauda paremini. Vähem töödeldud lihalõik on parem rauaallikas kui üleküpsenud.

TSINK (Zn) – Kuulub hingamisensüümide koosseisu, reguleerib ajuripatsi, kõhunäärme ja sugunäärmete tööd. Vajalik rakkude töös, haavade paranemiseks, eesnäärme talitluses, immuunsussüsteemis, küünte, naha ja juuste jaoks. Leidub rõikas, küüslaugus, aedoas, hernestes, õuntes, pirnides, ploomides, kirssides, kartulis, kapsas, peedis, porgandis, sibulas, rukkis, kaeras, tatras, punases lihas, koorikloomades, maksas, juustus, piimas, jogurtis, austrites, idandites, kliides, täisteratoodetes, pähklites, rosinates, kõrvitsaseemnetes, tomatites, sibulates, vetikates, pärmis (ka õllepärmis). Loomsetest allikatest omastab organism paremini.

MANGAAN (Mn) – Tugevdab insuliini toimet organismis, vajalik sidekoe ehituses ja talitluses, kilpnäärme ja suguhormoonide töös, rasvhapete ja kolesterooli sünteesis, vajalik B ja C vitamiinide aktiivsuseks, rinnapiima tekkeks, vereloomeks, luu- ja kõhrkoe jaoks, rakkude energiavarustuseks, insuliini tootmiseks, vere suhkrusisalduse stabiliseerimiseks. Leidub aedubades, kaeras, hernestes, teraviljades, idandites, jämedast jahust küpsetistes, müslis, pähklites, seemnetes, kaunviljades, rohelistes aedviljades, (spinat, salat), söögiseentes, merevetikates, rohelises tees, ananassimahlas, kohvis ja kakaos.

VASK (Cu) – Võtab vahetult osa vereloomest ja tugevdab insuliini toimet, aeglustab vananemist, vähendab südamehaiguste ja insuldi ohtu, pakub kaitset vähi vastu, leevendab menopausi, on sidekoe koostisosa, on hemoglobiini sünteesis vajalik, soodustab raua omastamist, on luukoe jaoks vajalik, rakusiseselt kaitseensüümide talitluseks ja melaniini kujunemiseks nahas ning juustes vajalik. Leidub hernestes ning juurviljades, kirssides, mustas aroonias. Looduslikud allikad on veel mereannid, neerud, maks, subproduktid, munakollane, kakao, pähklid, seemned, karri, köömned, maks, nisuidud, kliid, tuunikala, sibulad, tomatid, brokoli, küüslauk, kanaliha. Preparaatide manustamisel on suured kogused toksilised. Loomsetest allikatest paremini omastatav.