Liivimaa kroonikas mainib Läti Henrik Varbolat korduvalt, aga seal ei mainita sõjategevust. 1216. aastal tegid sakslased Harjumaale mitmeid sõjakäike, kuid Varbola jäi puutumata. Puuduvad andmed ka piiramise kohta. Ilmselt peeti liiga võimsaks. Ka taanlased ei üritanud 1219. aastal Varbolat sõjaga vallutada. Ilmselt sõlmisid eestlased taanlastega mingi kokkuleppe, sest taanlasi elas ka linnuses. Nad andsid Varbolale ka kiviheitemasina (paterelli), mida kasutati ründamisel. Viimane lahing oli ilmselt Jüriöö ülestõus (1343. aastal). 1225-1226 märgib kroonik, et ka Varbola linnusest tuldi Rooma paavsti saadikuga kohtuma. Läti Henrik nimetas harjulasi, rävalalasi ja varbola elanikke varbolalasteks. Ajapikku kaotas linnus tähtsuse.
Rahvasuus kutsutakse Jaanilinnaks (Warbjala või Jaani linn). Võimalik, et nimi on seoses eesti rahvakalendri tähtsaima suvise pühaga – jaanilaupäevaga. Uuemal ajal on kasutatud linnust jaanitule ja ürituste paigana. 2013. aastal sonkisid aardeotsijad paraku ühel nädalavahetusel 50 auku linnuse pinnasesse. Metalliotsijaga käidi aardeid otsimas. Sealt võidi leida ka münte või mingeid metallesemeid. Kultuurikiht aga sai pöördumatult rikutud, suure tõenäosusega läks mingi osa infot lihtsalt kaotsi. Restaureerimistööde käigus (2006) taastati läänepoolne väravakäik. Praegu on linnuses piiramistorn, kiviheitemasin, müürilõhkuja ja näha on 14 m kaev, mille ülaosa on paest müürsein. Puust kujud on püstitatud ka mälestuseks Jüriöö ülestõusus tapetud neljale kuningale linnuse lähedale. Augustis toimub traditsiooniline üritus “Varbola Puu”, seal on mõnus üritusi korraldada, piknikku pidada või telkida. Olemas on parkimis- ja telkimisplatsid. Rapla maakonnas on Varbola linnus atraktiivne turismiobjekt.
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.