Veenuseking

Veenuseking
(Paphiopedilum)

Populaarseimad liigid:
Maudi veenuseking (Paphiopedilum maudiae)
Roosa veenuseking (Paphiopedilum delenatii)

TUTVUSTUS

Veenuseking on väga kauni õiega orhideeliik. Selle orhideeliigi perekonda kuulub kokku üle 70 liigi. Veenusekingad on pärit Ida- ja Kagu-Aasiast. Taim kasvab oma looduslikes tingimustes puudel epifüütidena ning ka maapinnal. Seda orhideeliiki hakati aretama varem kui kuukinga koduseks kasvatamiseks.

Kasvutingimuste suhtes on veenusekingad üsnagi leplikud. Sobivad siiski paremini edasijõudnud orhideekasvatajale.

See orhideeliik on sametiste või läikivate lehtedega. Lehti on ühtlaselt rohelisi, kui ka mustrilisi. Õie kuju on väga unikaalne, liigiti veidi erinev. Õite värvus on varieeruv, mistõttu võib igaüks endale kindlasti sobiva värvikombinatsiooni leida. Õisi on taimel varre otsas üks või kaks, kuid on aretatud ka mõningaid selliseid liike, millel on õisi rohkem. Õitsemise aeg jääb veenusekingal enamikel juhtudel talvisesse või kevadisse perioodi. Õis püsib taimel ilusana 6-8 nädalat. Üks kodarik õitseb ainult ühe korra, kuid kodarikke kasvab juurde. Ajapikku sureb õitsenud õiekodarik ära.

Algselt kasvatati veenusekingasid peamiselt ainult lõikelillede saamise eesmärgil. Alates 1993. aastast hakati Euroopas aga veenusekinga aina rohkem ja rohkem toataimena kasvatama. Maailmas on veenuseking kõige enam kasvatatav orhideeperekond.

HOOLDAMINE

Suveks võib veenusekinga aeda või rõdule viia, päikese eest varjatud kohta. Suviti väljas olnud taimed õitsevad paremini ning on vastupidavamad.

Kui taime õis on õitsemise lõpetanud, tuleb närbunud õiega vars taimelt ära lõigata. Sama tuleb teha ka kollaseks muutunud lehtedega.

Valgus:

Suvekuudel vajab veenusekingi otsese päikesevalguse eest varjatud kasvukohta. Talvel kasvab edukalt ka päikeselisel aknalaual. Kõige paremini sobiksid veenusekingale ida- või läänepoolne aken, kus valgust oleks piisavalt, kuid otsest lõunapäikest mitte. Liialt pimedas jääb õitsemine väheseks.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Temperatuuri puhul tuleb jälgida, milline on veenusekinga lehestik. Kirjulehelised liigid vajavad kasvamiseks soojemat ja niiskemat kasvukohta, roheliste lehtedega aga jahedamat. Lisaniiskuse pakkumine piserdamise näol tuleb kasuks. Piserdamisel tuleb jälgida seda, et taim jõuaks õhtutundideks kuivada. Päevasest temperatuurist jahedam öine temperatuur aitab kaasa õite arenemisele.

Kastmine:

Veenusekinga puhul tuleb kastmisel arvesse võtta asjaolu, et taim ei suuda vett säilitada. Taimel puuduvad selleks vajalikud varremugulad. Seepärast tuleb teda mõõdukalt kasta, et muld ühtlaselt niiske oleks. Pikalt kuivas olemist taim ei talu, samuti ei ole taimele hea liigniiskus. Taimealusele ei tohi vett jääda.

Kõige parem on taime kord nädalas vannitada. Vesi peaks olema toasoe.

Väetamine:

Kasvuperioodil (märtsist novembrini) tuleks taime väetada umbes 3 nädala tagant. Kasutada orhideeväetist. Liigne väetamine võib taime juurestikku kahjustada.

Paljundamine

Veenusekinga saab paljundada jagamise teel. Seda tuleb teha ettevaatlikult, et taime juurestik kahjustada ei saaks. Paljundamine tuleks läbi viia kevadel või suvel.

Ümberistutamine

Veenusekinga istutatakse ringi orienteeruvalt üle aasta. Ümberistutamise vajadusest annab märku see, kui mullasegu on potis kõdunenud (pudiks muutunud). Mullaks sobib veenusekingale suurepäraselt poes müüdav orhideemuld. Ümberistutamise ajal tuleks ära lõigata surnud juured.