Võra-sõrmlehik

Võra-sõrmlehik
(Schefflera arboricola)

TUTVUSTUS

Võra-sõrmlehik kasvab looduslikult Kagu-Aasia troopilistes metsades. Taim kuulub araalialiste sugukonda.

Taime lehed on nahkjad ja läikivad. Lehestiku moodustavad sõrmjad liitlehed. Sõltuvalt sortidest on lehed kas rohelised, kollased või kollase-rohelise kirjud. Roosad väikesed õied on koondunud taimel tõlvikutesse. Kodustes tingimustes taime ei õitse.

Sõrmlehikute perekond on saanud oma nime saksa botaaniku Jacob Christian Scheffleri järgi, millele viitab ka taime ladinakeelne nimi.

Võra-sõrmlehiku puhul on vähenõudliku toataimega, kuid oluline on õige kastmisreþiim, asukohamuutuste ning tuuletõmbuse vältimine. Taim on kiire kasvuga ning pikaealine.

Taim on mürgine, mistõttu tuleks sellega arvestada eriti juhul, kui kodus on väikesed lapsed või koduloomad.

HOOLDAMINE

Sõrmlehiku võrsete otsi tuleks kasvuperioodil aeg-ajalt kärpida, kuna see aitab kaasa tihedama põõsasja kuju saavutamisele.

Suvekuudel võib sõrmlehiku õue viia. Õues tuleks leida talle tuuletõmbuse ja vihma eest kaitstud koht.

Aeg-ajalt võiks taime lehti tolmust puhastada. Seda võib teha niiske lapiga või kasutada poodides müüdavaid leheläike vedelikke või puhastuslapikesi.

Valgus:

Sõrmlehik vajab kasvamiseks valget kasvukohta. Üsna hästi kasvab taim ka poolvarjulises kasvukohas. Otsese päikese eest tuleks taime aga hoida. Hästi sobib taimele ida- või läänepoolne aknalaud.

Liialt pimedas võib taim lehed maha visata, otsese päikese kätte jäänud taime lehed muutuvad aga kiiresti inetuteks.

Taim ei talu asukohamuutusi.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Sobivaim temperatuur sõrmlehiku kasvatamiseks on 18-25 kraadi. Alla 12 kraadi mitte lasta temperatuuril langeda. Seepärast tasuks olla ettevaatlik talvisel ajal taime koju toomisel.

Liialt jahedas või vastupidi, liialt soojas, muutuvad taime lehed kollaseks ja kukuvad maha.

Taimele ei meeldi kasvukoht, mis asub küttekehadele liialt lähedal. Seepärast sobib taim pigem ahjuküttega ruumidesse.

Sõrmlehik vajab õhurikast kasvukohta. Samas ei talu taim tuuletõmbust, seda eriti just jaheda õhu puhul. Tõmbetuule kätte jäänud taim või lehed maha visata.

Taimele meeldib niiske kasvukeskkond, mistõttu võiks taime aeg-ajalt piserdada.

Kastmine:

Kastmise suhtes on sõrmlehik küllaltki kapriisne taim. Kasvuperioodil (kevadest sügiseni) vajab taim ühtlaselt niisket mulda, mis ei tohi läbi kuivada ega läbi vettinud olla. Enne järgmist kastmiskorda lasta mullal veidi taheneda.

Talvel kasta vähem, sõltuvalt toatemperatuurist. Talvisel ajal kastes tuleks lasta mullal enne järgmist kastmiskorda kergelt kuivada.

Valest kastmisreþiimist annab taim märku lehtede langetamisega, mistõttu tuleks siis kiiresti kastmist muuta. Kui seda teha õigeaegselt, taastab taim kiiresti oma ilu.

Liigne kastmine võib kergesti viia juurde mädanemiseni.

Hea oleks kasutada kastmiseks pehmet vett (vihmavesi või lumesulamisvesi).

Väetamine:

Sõrmlehikut tuleks kasvuperioodil väetada kaks korda kuus. Kasutada võiks rohelistele toataimedele mõeldud vedelväetist.

Talvisel ajal võib taime väetada kord kuus või üldse mitte väetada.

Paljundamine

Paljundada saab sõrmlehikut poolpuitunud varrepistikutest. Need tuleks taimelt võtta kevadel ning panna vette või mulda juurduma. Juurdumine toimub kiiremini siis, kui hoida muld soe, 23-25 kraadi juures.

Ümberistutamine

Sõrmlehik tuleks ümberistutada 1-2 aasta järel. Pott valida taimele suhteliselt suur.

Muld peaks olema viljakas, vett hästi läbilaskev, nõrgalt happeline. Oluline on poti põhja lisada korralik drenaaþikiht, et mitte lasta kastmisveel poti põhja koguneda.

Ümberistutamise ajal võib taimi tagasi lõigata, seda eriti väljaveninud taimede puhul.