Asukoht: Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla

Vormsi saarele olevat nime andnud Islandilt pärit Ormi nimeline viiking. Tõlkes tähendab see madu.

Vormsi saarel on mitmeid huvitavaid objekte, nagu Vormsi Saxby tuletorn, Rannarootslaste talumuuseum, Hollandi tüüpi tuuliku varemed ja üks huvitav objekt on ka Hullo külas asuv Vormsi Püha Olavi kirik, mis kirjanduse andmeil olevat ehitatud 14. sajandil.

Kiriku läänefassaadil on daatum, mille järgi rajas Vormsi kiriku Taani kuningas Valdemar II 1219. aastal. See pole aga ilmselt tõsi, taanlased üritasid 13. sajandil Saaremaad vallutada ja üsna edutult, 1219. aastal vallutasid nad Tallinna, ristisid ümberkaudseid elanikke. Ei ole usutav, et neil oli jõudu ja inimesi minna kaugele saarele kirikut rajama.

Vormsi kirik on pühendatud Skandinaavia pühakule Olavile, kes oli muistne Norra kuningas. Ilmselt elasid saarel siis juba rootslased ja esimene kirik püstitati nende poolt. Kiriku seinapinnast esiletükkivad kivid viitavad sellele, et kirikut pole ühtse plaani järgi ehitatud.

Vormsi kirik on ruudukujulise põhiplaaniga, altariruumis on vanad laemaalingud. Torn puudub, kirikukell on ukse kohal katuse all. Kirikus on olemas üks detail, mis annab viiteid ka valmimisajale, see on idaseinas olev niðð, mis altariseina rõhutamiseks mõeldud. Pärast 13 sajandit ehitatud kirikutes pole sellist võtet enam kasutatud. Altariruumi lõunaosas on piiluava, taastamistööde käigus on välja tulnud primitiivsed maalingud koorivõlvil, mis on Eestis ainulaadsed. Seal on kujutatud lootoslilli, tähemotiive ja liiliaõisi, mis osutavad altariruumile kui paradiisi sümbolile.

Kivist pikihoone ehitati 1632. aastal ja see on sarnane Noarootsi kirikule. Sõjajärgseil aastail oli kirik mahajäetud, kuna vormsirootslased läksid kõik sõja lõpul kodumaale tagasi. Surnuaiapühasidki hakati uuesti tähistama Ants Rajando eestvedamisel alles 1980-ndast aastast.

Kiriku kalmistul on palju rõngasriste, mis on pärit 17 sajandist. Kõik need ristid olevat kunagi talupoegade endi tahutud.

Peale rootslaste saarelt põgenemist II maailmasõja lõpul seisis kirik 45 aastat tühi ja õnnistati sisse uuesti 1990. aastal 29. juulil (Olavipäeval).

Eestirootslaste Kultuuri Selts algatas kiriku taastamise 1989-1990 aastatel ja toimus see Stokholmis loodud Vormsi Kiriku Fondi toel. Eestvedajateks olid Ants Varblane ja Ants Rajando. Kiriku õnnistas sisse piiskop Tiit Salumäe, kohal olid ka Stokholmi ja Porvoo piiskopid ning palju vormsirootslasi, kes üle pika aja said oma kodusaart külastada. Külalisi oli 2500-3000 inimest.

Olavipäev on nime saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni surma aastapäeva auks. Sel päeval süüakse lambaliha ja klimbisuppi ning seda päeva tähistab kirik igal aastal. Vormsilased võtsid 1944. aastal Rootsi põgenedes kirikust kaasa keskaegse puuskulptuuri “Neitsi Maarja lapsevoodis” ja 17 sajandist pärit kantsli rinnatise, millest valmistati 1990. aastal koopiad. Originaalid on Tallinnas Eestirootslaste Kirikumuuseumis.

Praegune altarisein on loodud fotode järgi. Kiriku värava juures oli kunagi kahe jändriku männi vahel häbipost patuste karistamiseks. Kirikuaia sissepääsu juures on Vabadussõja mälestussammas, mis on raudkivist ja üks vähestest, mis püsis ka nõukogude ajal. Sellel on kolme Vormsi elaniku nimed, kes sõjas hukkusid.

Vormsi kirikus toimuvad pühapäeviti jutlused (2 korda kuus) ja kirikut on võimalik kokkuleppel külastada maikuust septembrini. Vormsi külakogukond on olnud läbi aegade tugev. Rannarootslased asusid elama saarele juba 13. sajandil, 1934 aasta rahvaloenduse andmeil elas Vormsi saarel 2392 rootslast ja 122 eestlast, 1. jaanuari 2016 aasta seisuga oli Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.